Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Väga värvikirev, Palju haruldasi loomi ja taimi. Korallid Vetikad Meriliiliad Haid Mureenid Kirjud kalad Korallid Korallid kuuluvad ainuõõssete hõimkonda ja õisloomade klassi Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimelised organismide rühm. Meriliiliad Meriliiliad ehk krinoidid on okasnahksete hõimkonda varsokasnahksete alamhõimkonda kuuluvate mereloomade klass. Haid Hailaadsed ehk haid on kõhrkalade klassi varilõpuste alamklassi kuuluv ülemselts. Loomade liigid 400 liiki koralle 1500 liiki kalu 4000 liiki merekrabisid ja meretigusid 40 liiki merelinde 20 erinevat meremadu 6 liiki kilpkonni Riigid Edelast Austraalia Loodest Uus-Guinea Põhjast Saalomoni Saared Idast Vanuatu Kagus Pranstusmaa, mille protektoraat on Uus -Kaledoonia Majandus Majandustegevus praktiliselt puudub (välja arvatud tellimus-kalastamise- ja sukeldumisettevõtted). Saartel on hotellid.
Tema lemmiktoiduks on krabid ja vähilised, kuid ta sööb tegelikult kõike, mis on ta haardeulatuses. Tema kombitsad on tugevad ja liikuvad ning varustatud kahe rea iminappadega, mis on ette nähtud libeda saagi kinnihoidmiseks.Täiskasvanud kaheksajalgade vaenlaste hulka kuuluvad nendest toituvad mureenid, meriangerjad, delfiinid ja haid. Mureenide eest põgenev kaheksajalg paiskab vette tindipilve. Tindiga koos eritub aine, mis ründaja meeled halvab. Mõrtsukhai Selts: hailaadsed Sugukond: heeringhailased Pikkus: tavaliselt 3-6 meetrit, kuid see võib ulatuda isegi kuni 12 meetrini Kaal: enamasti 1200 kg Harjumuspärane eluviis: Eraklik. Ta peab olema pidevas liikumises. Toitumine: peamiselt erinevad mereimetajad ja kalad Eluea pikkus: umbes 30-40 aastat Esinemine: mõrtsukhai esineb kõikides meredes ja ookeanides, ent kõige paremini tunneb ta end soojades vetes Enamuse ajast veedab ta erakuna. Ta peab kogu aeg ujuma, et saada piisavalt hapnikku
Kala (liha) 18-25 Veest püütud valkude osakaal on ainult ca 4% kogu tarbitud valgu kogusest. Siit ka üks võimalik viis inimkonna toiduprobleemide lahendamiseks. 3.1 Kalad Peamised kalapüügi objektid: · Heeringlased (Clupeidae) · Ansoovislased (Engraulidae) · Hobumakrelllased (Carangidae) · Meripuuklased (Scorpaenidae) · Lestlased (Pleuronectidae) · Hailaadsed (Selachomorpha) · Mõõkkalalased (Xiphiidae) Kalavarudest Kalavarud on piiratud toiduhulgaga. Noored kalad kasutavad toitu efektiivsemalt. Efektiivne kalapüük hoiab kalad noored st püütakse välja vaid vanad isendid. Võrgusilma suurusega saab reguleerida kalapopulatsiooni vanust. Heeringas, tursk, koha (Atlandist) ja ansoovis (Vaiksest ookeanist) on juba ülepüütud. 3.2 Söödavad selgrootud · Karbid (austrid, söödav rannakarp) · Krevetid
· Ahvenalaadsed (limapealised, peetrikalalised, läikkalalised, ogalikulised, kefaalilised, liitlõpuselised, ahvenalised, meripuugilised, lestalised, kerakalalised) · Konnakalalaadsed (tiibhobulised, konnakalalised, imikõhulised, merikuradilised) (Loomade elu, 4 köide) 3. KÕHRKALAD (CHONDRICHTHYES) 3.1 Kõhrkalade üldiseloomustus Varilõpuseliste klass sisaldab kahte ülemseltsi: hailaadsed ja railaadsed. Kõhrkalu on umbes 600 liiki. Kõhrkalad on mere-, mõned ka mageveekalad. Kõhrkalade sisetoes on kõhreline, osal kohati lubjastunud. Hõlmab kahte suuremat ülemseltsi: · Täispeased (Holocephali) - Arvatakse, et täispeased põlvnevad hailaadsetest väljasurnud eellastest ja kujutavad endast fülogeneetilist kõrvalharu, mis ei ole luukaladega pärilikult seotud. · Varilõpuselised (Elasmobranchii)
Hulklõpushailised (Hexanchiformes) Sellesse seltsi kuuluvad haid, kellel on primitiivse tunnusena säilinud 6...7 lõpusepilu. Seljakeelik pole liigendatud ja eristuvad selgroolülid puuduvad. Siia kuuluvad kaks sugukonda: mantelhailased (Chlamydoselachidae) ja kammhailased (Hexanchidae). Esimesse kuulub vaid üks perekond ühe liigiga ja teisse kuulub kolm perekonda viie liigiga. Kammhailased on ühed primitiivsemad hailaadsed. Selle sugukonna esindajad eksisteerisid juba 150 miljonit aastat tagasi. Ogahailised (Squaliformes) Sellesse seltsi kuuluvad haid, kellel on kaks ogadega või ilma seljauime ja puudub pärakuuim. Nad esinevad külmades ja soojades piirkondades, ranna läheduses ja avaookeanis, pinnakihis ja süvavees (Pihu, 1979). Seltsi kuulub kolm sugukonda ogahailased (Squalidae), unihailased (Dalatiidae) ja tähishailaadsed (Echinorhinidae). Saaghailised (Pristiophoriformes)
perekondadest) (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/devon.html). Joonis 7. Devoni ajastu meri Joonis 8. Rüükala Mõnikord nimetatakse devoni ajastut kalade ajastuks. Silmapaistval kohal olid nn. rüükalad (joonis 8). Neil mitme meetri pikkustel hiiglastel paksenes nahk enam kui sentimeetri paksuseks pead ja keha esipoolt kaitsvaks rüüks. Rüükalad toitusid peamiselt taimedest ja molluskitest, siis teised samal ajal elanud kalad, näiteks haid ja hailaadsed kohanesid röövpüügile. Devoni kihtidega on seotud suured naftamaardlad USA-s, Tatari, boksiidimaardlad Uuralis, paljud rauamaagi ning soolade leiukohad. Eesti devoni settekivimitest kaevandatakse klaasliiva (Piusa) ja rasksulavat savi (Joosu) (I. Arold, 1987). 2.5 Karbon Karbon ehk kivisöeajastu oli Paleosoikumi viies, eelviimane ajastu; algas 354 miljonit aastat tagasi ja lõppes 292 miljonit aastat tagasi; järgnes Devonile ja eelnes Permile.
annaabi.ee 
