võimalik ravida/leevendada teatud psühhoteraapia meetodite abil (nt kognitiivne käitumisteraapia). Kehaline (somaatiline) haigus põhjustab muutusi ka inimese psüühikas: • Raskemad haigused sunnivad inimest eemale jääma igasugustest tegevustest. Tihti vajab ta koguni teiste abi ja hoolitsust. • Psüühiline reaktsioon sõltub suurel määra haiguse või vigastuse iseloomust. • Arsti (ka sotsiaaltöötaja) ülesanne on haigusteadvuse tundmaõppimine ja haige asjatute kartuste hajutamine. 14. Heaolutunne, tegevusvõime ja turvalisus kui tervisemõjurid. Tervisepsühholoogia seisukohalt on inimese tervise säilitamise, arendamisel ja parandamisel olulised kolm aspekti: heaolutunne/elukvaliteet, tegevusvõime ja turvalisus Heaoluseisund sõltub ühelt poolt paljude ekso- ja endogeensete faktorite kombineeritud toimest ning teiselt poolt indiviidi reageerimise iseärasustest välis- ja sisekeskkonnast
Kõige raskem on mõista ajutraumaga kaasaskäivaid käitumishäireid. Lisaks kahjustusele esineb enamikel inimestel traumajärgne stressisündroom - viha, lootusetuse ja depressiooniga. Ajutrauma põhjustab tavaliselt stressi ja probleeme ka kannatanu lähedastele. Väsimus, keskendumisraskused, aeglus, mäluhäired, orienteerumisraskused, keeleliste võimete häirumine, algatusvõime nõrgenemine, motivatsioonipuudus, igapäevaelu planeerimise raskused, haigusteadvuse alanemine (inimesel on raske endas toimunud muutusi märgata). Ärrituvus, meeleolu alanemine, mõtlemise rigiidsus, suhtlemisprobleemid. Ajutrauma järgselt võib esineda oksendamist, peavalu, iiveldust. Ajutrauma on juhtivaid surma ja invaliidsuse põhjuseid kogu maailmas. Täpse diagnoosi, õigeaegse nõustamissüsteemi, adekvaatsete rehabilitatsioonirpogrammide ja abivahendite ning toetava sotsiaal- ja haridussüsteemiga on võimalik muuta paremaks paljude ajutraumaohvrite elu. Ajukasvajad
igapäevaeluga toimetulekus. Kõige raskem on mõista ajutraumaga kaasaskäivaid käitumishäireid. Lisaks kahjustusele esineb enamikel inimestel traumajärgne stressisündroom - viha, lootusetuse ja depressiooniga. Ajutrauma põhjustab tavaliselt stressi ja probleeme ka kannatanu lähedastele. Väsimus, keskendumisraskused, aeglus, mäluhäired, orienteerumisraskused, keeleliste võimete häirumine, algatusvõime nõrgenemine, motivatsioonipuudus, igapäevaelu planeerimise raskused, haigusteadvuse alanemine (inimesel on raske endas toimunud muutusi märgata). Ärrituvus, meeleolu alanemine, mõtlemise rigiidsus, suhtlemisprobleemid. Ajutrauma järgselt võib esineda oksendamist, peavalu, iiveldust. Ajutrauma on juhtivaid surma ja invaliidsuse põhjuseid kogu maailmas. Täpse diagnoosi, õigeaegse nõustamissüsteemi, adekvaatsete rehabilitatsioonirpogrammide ja abivahendite ning toetava sotsiaal- ja haridussüsteemiga on võimalik muuta paremaks paljude ajutraumaohvrite elu.
erutuvaks Miks on oluline teema? Stigmad: - Psühhiaatrilise diagnoosiga isikutel oht sattuda valediagnoosi osaliseks - ’rindkere valu’ > ärevus - GI sümptomid > stress - Äkki tekkinud nõrkus vasakul kehapoolel > skisofreenia ägenemine - Valu väheneb AD-ravi foonil > valu ei olnud ’tõeline’ Haigus võib olla sotsiaalne seisund; tähelepanu, hoolitsus; probleemi tunnistamine ei tähenda alati et soovitakse probleemi lahendamist Ravivõimalused - Haigusteadvuse suurendamine - Haiguse tajumine sisemaailma peegeldusena - Psühhoteraapia kui võimalus patsiendil oma sümptomitega leppida Sageli läheb ikkagi nii.. - Patsient ei saa diagnoosi - Arst ei saa ravida - Patsient läheb uue arsti juurde - Uued uuringud – potentsiaalselt invasiivsemad - Uued kulud tervishoiusüsteemis Somatisatsiooni tulemused - Meditsiinisüsteemi kõõmamine - Liigsed uuringud, protseduurid
annaabi.ee 
