haiglatesse iseteenindus, kus inimesed ravivad end ise. Ongi vaja ainult ühte õde ja nii hoiaksime kulud kontrolli all. Koondades haiglatest personali nüüd, kus elanikkond vananeb ja inimesed on sressis igapäeva elu pärast on väga absurdne otsus. Kas varsti ongi nii, et arst läheb kell 6 tööle ja peseb trepikoja ja kabineti, siis kell 7 alustab tööd arvuti programmeerimisega, 7.30 tegeleb kantseleitööga ja kell 8.00-17.00 võtab vastu patsiente, 17-19 kannab sisse haiguslugusid ja kirjutab välja retsepte, aga kell 21 naaseb, et täita öövalvuri ametikoht? Minu arvates on meditsiin just selline valdkond, kus ei anna personali osas kärpeid teha. Hetkelises ühiskonnas vajavad inimesed hulgaliselt meditsiinilist abi ning personaalset nõu. Evalota-Liisbeth Link
tervishoiuprotsessis partnerina), võimaldab planeerida edasisi tegevusi. 8. Andmete kogumise primaarne allikas on patsient ise, kes teab kõige paremini endaga seonduvat (põetud haigustest kuni tunnete ja vajadusteni). See eeldab, et patsient on teadvusel ja suhtlemisvõimeline. 9. Andmeid saab koguda ka patsiendi lähedastelt, tervishoolduse meeskonna teistelt liikmetelt, kasutada õe enda tähelepanekuid ja eelnevaid haiguslugusid . 10. Andmete kogumise meetoditeks on vestlus, vaatlus, füüsiline hindamine. Need tegevused teostatakse süstemaatiliselt ning põhinevad standarditel. 11. Kõik kogutud andmed dokumenteeritakse. Vältida tuleks isikliku arvamuse avaldamist, peaks olema objektiivne. 12. Pärast andmete kogumist, analüüsimist ning tõlgendamist on järgmine õendusprotsessi etapp õendusdiagnoos. 13. Õendusdiagnoos on kliiniline otsustus individuaalse, perekondliku või kogukonna
(Surmajuhtumite kõveraid ja statistikat vaata raamatutest Neil Miller "Vaccines:Are they really safe and effective" ja Tim O'Shea "The Sanctity of Human Blood") üles 9. NENDEST HAIGUSTEST ON TEHTUD HULLEMAD, KUI NAD ON, ET HIRMUTADA INIMESI VAKTSINEERIMA. Algusest peale on vaktsiininduse ajalugu saatnud ka andmete ja haigusjuhtude võltsimine. On andmeid, et juba 19.sajandil võltsiti haiguslugusid, nimelt registreeriti rõugetesse surnud vaktsineeritud inimesi kui mittevaktsineerituid. Veel kasutati sellist taktikat, et kui vaktsineerimata inimesed nakatusid, siis läks haigus kirja kui rõuged. Kui aga rõugetesse haigestusid vaktsineeritud, siis diagnoositi haigus kui mädane ekseem või midagi muud. Selline väärdiagnoosimine on edukalt kasutusel veel tänapäevalgi ikka selleks, et näidata, kui edukas ja tulemusrikas on vaktsineerimine.
surm. · Sugulisel teel levivad haigused osalevad halvaloomuliste kasvajate vähi tekkes. · Soodustavad HIV nakkuse seksuaalsel teel ülekannet ühel inimeselt teisele. Suguhaigused tekitavad põievähki 10.01.2007 12:06 USA Harvardi ülikooli rahvatervise instituudi andmetel kasvatavad suguhaigused, sealhulgas gonorröa, meeste põievähki haigestumise riski. USAs tehtud uurimuse käigus uuriti 51 529 mehe haiguslugusid 20 aasta jooksul, kirjutab Siencedaily.com. Uurijad leidsid, et 286 gonorröad põdenud mehel oli tekkinud ka põievähk. «Kui kaks varasemat uurimust näitasid, et suguhaigused võivad olla põievähi tekitajaks, siis meie uurimus tõestas, et see ongi nii,» sõnas arst Dominique Michaud. Michaud jätkas, et gonorröa tekitab suguelundites põletikku, mis omakorda kandub üle põide. «Sagedane suguhaigustesse haigestumine kasvatab põievähi tekkimise riski veelgi,» lisas Michaud.
teistes osakondades. Haigla osakonnad jagatakse kolme rühma: a) kriitilised b) olulised c) muud osakonnad. Nakkustõrjerühm külastab kriitilisi eriüksusi (nt intensiivravi, neonataalne intensiivravi, leukeemia, AIDSi, neerudialüüsi, põletus-, neurokirurgia, plastilise kirurgia osakondi) iga päev. Need visiidid ei pea olema pikad, aga võimaldavad nakkustõrjerühmal saada vanemõelt informatsiooni nakkusjuhtumite kohta, uurida nakkustega patsientide haiguslugusid ja soovitada mikrobioloogiliste proovide võtmist, kui kliiniliselt on kahtlus niisuguste nakkuste kohta. Need visiidid võimaldavad nakkustõrjerühmal tihti ka avastada nende nakkusjuhtude arvu suurenemist, mida rutiinsed mikrobioloogilised uurimised ei selgita (nt viiruslike diarröade puhangud). Olulised eriüksused on nt teiste kirurgiliste erialade ja sünnitusabi osakonnad ning muud riskirühmad, nagu lapsed ja eakad; see võiks ka hõlmata valitud