Nõustun selles alapeatükis filosoof Drew Leder´i ja filosoof Toobsi väidetega- Olles ise neid kogenud siis vastuväiteid, millega mitte nõustuda mul ei ole. Filosoof Leder toetub oma käsitluses Merleau-Pontyle. Keha on taust, mida tavaliselt ei tajuta ja millele ei mõelda oma toimetusi tehes. Me võime küll oma kehale mõelda, aga tavaliselt me ei tee seda. Valu paneb meid teadvustama meie keha ja me tajume sel puhul oma keha ebamugavana. Filosoof Toobsi järgi erineb patsiendi haiguskogemus arsti omast. Iga inimese haigus on erineva eripära ja iseloomuga. Inimene peab ise kõike oma ihuga kogema, et teada saada mida kogevad juba haiguse läbielanud. Lisaks see, et haigus muudab ihu objektiks. Sotsiaalne fenomenoloogia Lugege läbi ÕIS-is olev pdf-fail ,,Sotsiaalne fenomenoloogia ja reaalsuse sotsiaalne konstrueeritus" 1. Milliseid reaalelu näiteid sotsiaalsest konstrueeritusest oskate tuua? Sugupoolne sotsiaalne konstrueeritus-kõik algab siis kui ta
Sümtomite kogemise aeg- patsient märkab, et midagi on valesti (füüsiline, kognitiivne, emotsionaalne tasand) 2. Eeldus haige rollist, otsitakse ise võimalusi hakkama saamiseks. Otsitaks ekinnitust enda haige rollile. 3. Arstiabi etapp otsutatakse otsida meditsiinilist abi. 4. Sõltuva patsiendi etapp antakse kontroll asrtile. 5. Taastumise etapp- loobub haige rollist. Normaalsed funktsioonid taastuvad. Haiguskäitumist mõjutavad tegurid I Eelnev kogemus/haiguskogemus Haigus Võib anda võimaluse teha asju, mida muidu tehja ei või. - Uskusmused ( Mida peaks tegema- - Haiguskäsitlused ( Kuidas isik oma sümptomeid tõlgendab ja neile reageerib) Feldman 1966 uurinud, kas see haigus uskumus on sama, mida ta endale soovitab, kui teistele. Teistele soovitatakse arsti poole juba kergete sümptomitega pöörduda. Personaalne vastumeelsus. Soolised erinevused haiguskäitumises. Mehed- maskuliinsus. Sotsiaalne klass
Mis ma arvan, mis ma tunnen. Haigus viitab sellele, kuidas haige isik ja perekonnaliikmed või laiem sotsiaalne võrgustik tajuvad sümptomeid ja puudeid, elavad koos nendega ja reageerivad neile. Haiguse olemuse klassifitseerimisel kasutatakse kaht dimensiooni: haiguse suhe peremehega ja haiguse materiaalne alus. Ontoloogiline lähenemine haigus kui iseseisev nähtus. Antropoloogiline lähenemine (holistlik) haigus on osa inimesest, on tervik. Haiguskogemus hõlmab liigitamise ja seletamise terve mõistuse abil, mis on kättesaadav kõigile sotsiaalse grupi hiktidele, vaevuste vormid, mis on põhjustatud haiguslike protsesside poolt. Haiguskäitumine hõlmab ravi algatamise (dieedi, puhkamise, kehalise aktiivsuse jm) ja otsustamise, millal otsida abi professionaalilt või alternatiivmeditsiini praktiseerijalt. Õpitud mudel, omandatud. Kopeerivad meie elu sotsiaalset struktuuri. St määrab meie aru saamu, kuidas haigust mõista
- Sümptomid ja neist tulenev käitumine on kahjustanud sotsiaalset ja perekonnaelu Meditsiiniliselt seletamatud sümptomid (MUS) Jagunevad 5 rühmaks - Kroonilise väsimuse tüüpi - Üldise lihasvalu tüüpi - Ärrituva soole sündroom alakõhuvalud - Depressiooni tüüpi - Ärevuse tüüpi kehalised sümptomid nõrkus Kognitiivne mudel - MUS sümptomid kui ülitundliku infotöötlussüsteemi valehäired - Häire vallandajaks varasem haiguskogemus, traumaatilised sündmused, kognitiivsed tõlgendused - Häire kujunemine seotud kõrge negatiivse afektiivsuse, rumineerimise (tähelepanu keskendamine endale või muredele) ja muretsemisega Miks MUS sümptomid püsivad? - Kognitiivsed faktorid tähelepanu ja atributsiooniprotsessid - Füsioloogilised protsessid püsiv ANS aktivatsioon, neuroendokriinsed muutused - Psühhobioloogline mudel rõhutab endokriin-, immuun-, ja kesknärvisüsteemi
annaabi.ee 
