haiglas 1947.aastal. Looming Talvik oli Arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Tema luule on väljenduselt kindlavormiline, lakooniline ja tabav Tema poeesia väljendab niihästi suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese keerulist hingeelu. Luulekogud Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937) Esikkogus "Palavik" esitatakse rohkesti palavikulisi, haiglasi, joobnud- hõngulisi nägemusi.Teos peegeldab kaost ja selginemist üksikinimeses. "Kohtupäevas" valitseb ajakriitiline luule.Ta ennustab seal saabuvat ränka aega ning senise usu proovilepanekut. Ühesõnaga keskendus Talviku luule vaimuinimese tõeotsingutele ja heitlusele ahistava ümbrusega, luule oli napisõnaline ja klassikaliselt vormitäpne. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Heiti_Talvik http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/heititalvik.htm Annus, E. 20
Tal ei olnud lähedast venda, ega onu, rääkimata isast. Ta oli teismeline. Rõhutamaks tema meelevaldset käitumist sobiks isegi pigem sõnapaar ,,sügav puberteet". Lolital oli oskus inimesi ümber sõrme keerata suurepärane võime inimestega manipuleerida (nagu paljudel ära hellitatud tüdrukutel) ning vahel ka neile pähe istuda, kuid see ei vabanda välja täiskasvanud meeste väärastunud mõttemaailmu ning nendega kaasnevaid tegusid. Isegi kui neil esines taolisi haiglasi fantaasiaid, siis oleksid pidanud nad mõistma tegelikkuse ja mõttemaailma piire. Lolita oli noor ja loll. Ta ütles, et armastab Humbertit, kuid ilmselgelt ei tee kõigest 14aastane tüdruk vahet kiindumusel ja armastusel. Pigem oligi Humbert Lolita jaoks iidol või eeskuju, tal puudusid varasemad kogemused. ,,Lolita" puhul on tegemist äärmiselt huvitava teema ning teosega, kuid ma pole kindel, et sooviksin teemat kunagi (vähemasti
Lugedes tekivad kergelt silme ette ilusad kujutluspildid luuletuses toimuvast. Talvik alles avastab luuletamise ilu ning läheb enamasti kaasa tolle ajastu teemade ja olemistega, kuid üritab säilitada omapärasust. Tol ajal kui teised taotlevad ülimoodsust, püsis Talvik vana juures. Palavik Talviku esikkogus ,,Palavik", ,,Kammisseppade" kirjastuse väljaandel, on rohkesti palavikulisi, haiglasi, joobnud-hõngulisi sageli dekadentlikke nägemusi. ,,Palaviku" luuletused jäävad aastatesse 1925-1930 ning ,,Palavik" ise ilmus aastal 1934. Dekadents viitab kultuuri langusele ja allakäigule. Väga iseloomulik on paheline, mandunud ja haiglane luuletajatüüp. Siia on kaasatud ekspressionistlikku kujundlikkust. Luuletused on läinud heas mõttes süngemaks. Juurde on toodud tumedamaid detaile, kuid sõnad kõlavad muinasjutuliselt: ,,Kes mäletab veel kahavat printsessi,/
Luuletuse lõpp ütleb kui raske on jätta maha oma isakodu ja asuda oma enese kodu rajamisele. Igatsus, mis jääb hinge on suur, olenemata sellest, et olles mees, kes on pealtnäha tugev ja sünge kannab endas tohutut armastust vanemate vastu /.../isake, lauldes kord jätan su talu./.../. Heiti Talviku loomingus on periood, kus ta andis välja oma esimese luulekogu "Palavik" (1934). Nagu viitab raamatu pealkiri, esitatakse rohkesti palavikulisi, haiglasi, joobnud-hõngulisi, dekadentlikke nägemusi. Iseloomulik on ka dekadentlik kunstniku- ja luuletajatüüp: haiglane, mandunud, isegi paheline. Talviku esikkogu luuletajamina esineb korduvalt tõepoolest just niisuguses rollis. Palavikuluule sümbolismi on kaasatud ekspressionistlikku kujunduslikkust. See on napp ja klassikaliselt kindlajooneline. Talvik keskendub inimesele, tema kehalisele närbumisele ning ingelisele kaosle. See kogu peegeldab kaost ja selginemist üksikinimeses
Kanti elu on väliselt üldse sündmuste vaene. See oli seotud ka sellega, et juba sünnist alates oli nõrga tervisega - ta oli väikest kasvu, nõrk, üks õlg oli pisut kõrgem kui teine. Seoses sellega rajas ta omaenese päevakorra ja toidumenüü ning hoidis sellest rangelt kinni. Tal õnnestus hea tervise juures jõuda kõrgesse vanadusse ja oma elutöö oluliselt lõpetada. Ta elas kaheksakümne aastani. Seitsmekümneselt kirjutas ta essee Hinge jöust lihtsalt otsustuse abil oma haiglasi tundeid valitseda. Üheks lemmikharjumuseks oli väljas olles läbi nina hingata. Sellepärast ei lubanud ta sügisel, talvel ja kevadel igapäevastel jalutuskäikudel kedagi endaga rääkida. Ta eelistas vaikimist külmetumisele. Enne iga otsust tavatses ta pikalt järele mõelda. See sai talle saatuslikuks. Kaks korda mõtles ta paluda daami kätt. Ta kaalutles ilmselt nii kaua, et ühel juhul daam abiellus
kuid samas ei pruugi see, sõltuvalt sellega seotud mehhanismide natuurist, veel haiguse tekkeni viia. Erinevatel väljakutsetel reageerivad erinevad inimesed neile oma südamerütmi ja vererõhu poolest erinevalt. Seega on psühhofüsioloogilistel reageeringutel (teisisõnu kardiovaskulaarsetel) igal organismil oma individuaalsed erinevused. Emotsionaalse väljenduse pärssimine võib olla korrelatiivne ja see võib olla kehva tervise põhjuseks. Tropism: otsides ohtlikke (haiglasi) situatsioone Veel üks huvitav seos isiksuse ja haiguse vahel hõlmab ohtlike situatsioonide otsimist. Teatud kindlad inimesi tõmbavad teatud kindlad situatsioonid, mis kujutavad endist ohtu tervisele. Näiteks võivad impulsiivsed ja psüühiliselt ebastabiilsed võivad tõenäolisemalt sattuda situatsioonidesse, mis soodustavad suitsetamist, vägivalda, narkootikumide tarbimist jms. Selline käitumismall võib kahjustada tervist. Taolisi jõude, mille poole
annaabi.ee 
