Keskmise valjusega kõne 40 Helitugevuse lubatud ülempiir eluruumides päeval Ametiruumi taustmüra 30 Helitugevuse lubatud ülempiir eluruumides öösel, lasteasutuse magamisruumides 25 Haiglapalatis lubatud helitugevus Eluruumi taustmüra 20 Lehesahin 10 0 Helivaljuse nulltase (kuuldelävi) LinnaLoodus
Ühe kirjavahetuse saladus Nüüd ma leban siin, haiglapalatis. Raske on mõelda selle peale, mille pidin üleeile läbi elama. Imelik, eilsest ei mäleta ma midagi. Küllap lebasin teadvusetult selles samas palatis, milles jätkuva järjekindlusega vahib mind keegi kõrvalt voodist, kes oma oleku järgi on ühe jalaga juba teises ilmas. Oleks paar meetrit veel, oleks ma ilmselt samasugune, aga hea, et oleksid selles maailmas ei kehti... Pagan! Ma tahtsin endale ju ainult uuemat autot. Juba kuu aega olin endale uut liikurit otsinud
Keskkonna teiseks järjekorraks pidab ta toitu ja ravimite tarvitamist.Paljud patsiendid ei suuda süüa sellist toitu, mida neile pakutakse, või siis kellaaegadel, millal seda neile pakutakse. Söömata toit tuleb alati ära viia ja pakkuda kasvõi iga tunni tagant natuke puljongit kosutuseks. Õde peab vaatluse, püsivuse ja leidlikkuse abil menüüd ja kellaaegu varieerima, et patsient saaks piisavalt süüa. Vaheldusrikkus, näiteks lilled haiglapalatis, on patsiendile vajalikud paranemiseks. Inimene Igale patsiendile tuleb lähenema individuaalselt, keskenduda tema heaolule sõltumata tervislikust seisundist, Õde roll patsiendi heaolu parenemiseks on väga märkimisväärne: tema tagab puhta keskkonda, mis soodustab inimese tervenemist või oma tervise halvatusega hakkama saamist ja selle aktsepteerimist. Patsiendi omapärasusest sõltub tema haiguse raskus, need võivad
Närvilisena ei ole ma niivõrd ettevaatlik, kui muidu. Lisan autole kiirust, et varem koju jõuda. Ise jään aga mõtlema, kas hiljem tulla apteeki tagasi või mitte? Samal ajal jõuan autoga ristmikuni. Süttib punane tuli, mina aga seda ei märka. Kihutan täie hooga ristmikule välja. Auto kaotab juhitavuse, miski paiskub küljepealt vastu ust, tajun alles nüüd, mis toimub, kuid liiga hilja. Kõik kohad on verd täis proovin end liigkutada, kuid... Leban haiglapalatis, mul on ääretult ebamugav olla, kõik kohad on valusad, tehti mitu lõikust. Pean haiglasse veel mitmeks päevaks jääma, lisaks ootavad ees suured trahvid. Mõtlen, et miks just mina? LÕPP
Närvilisena ei ole ma niivõrd ettevaatlik, kui muidu. Lisan autole kiirust, et varem koju jõuda. Ise jään aga mõtlema, kas hiljem tulla apteeki tagasi või mitte? Samal ajal jõuan autoga ristmikuni. Süttib punane tuli, mina aga seda ei märka. Kihutan täie hooga ristmikule välja. Auto kaotab juhitavuse, miski paiskub küljepealt vastu ust, tajun alles nüüd, mis toimub, kuid liiga hilja. Kõik kohad on verd täis proovin end liigkutada, kuid... Leban haiglapalatis, mul on ääretult ebamugav olla, kõik kohad on valusad, tehti mitu lõikust. Pean haiglasse veel mitmeks päevaks jääma, lisaks ootavad ees suured trahvid. Mõtlen, et miks just mina? LÕPP
vanade pedagoogide kivinenud arusaamadega, alkoholilembeste lapsevanematega ja nõukogude rutiiniga. Noorel õpetajal on õnneks ka mõttekaaslasi. Ja vaev tasub ära ootamatult kingib ikka justkui vägisi näitustele veetud Madis oma kunstiõpetajale Viiralti albumi sissekandega: "Lugubeetud õbetajale tänulik õbilane." 9. "Vana mees tahab koju" (1983, trükiarv 40 000; teine trükk 1985) Ühes haiglapalatis toibuvad operatsioonist kuus meest: vana kaevur Simmo, miilitsavolinik Ütsmüts, pensionär Kuivits, keda lõuapoolikust ajakirjanik kohe Kuivikuks hakkab kutsuma, maamees Kattai ehk Vintske ja tõlkijast minategelane Albert Valter. Vaatamata valudele ja haiglavaevadele on palatis rohkelt lõõpi ja aasimist. Tasapisi tõusevad keskseks kaks tegelast seitsmekümneaastane Simmo, kel
annaabi.ee 
