Malrotatsioon Soole mittetäielik pööre (malrotatsioon) on oluline lastekirurgilises praktikas, kuna võib olla volvuluse tekke põhjuseks varajases lapseeas, eriti just elu esimesel poolaastal. Seoses anatoomiliste vormide rohkusega on malrotatsiooni esinemissagedus teadmata. Klassikaline, raskeim ja enam levinud, on malrotatsioonist tingitud volvulus. 50--75% selle juhtudest esineb esimesel elukuul ja ca 90% esimesel eluaastal. Tavaliselt avaldub see varem terve imiku ägeda haigestumisena korduva oksendamisega, seejuures oksemassid sisaldavad sappi. Lapse läbivaatusel esineb lisaks oksendamisele rahutus, ärevus (,,laps on vaevas"), ülakõht võib olla ette võlvunud seoses sulgusega duodeenumi distaalses osas. Soole limaskesta isheemiast tingituna võib esineda nii veriokse kui ka veriroe. Kiiresti süvenevad dehüdratatsiooninähud. Malrotatsioonist tingitud volvuluse diagnoosimise valikmeetodiks on mao-sooletrakti
nähud. Reaktsiooni põhjuseks on allergeeni seostumine antikehadega sensibiliseeritud organismis ning sellele järgnev histamiini ja histamiinitaoliste ainete vabanemine. Vt. ka allergia, parasiidi patogeenne toime peremehesse, peremehe "isevabanemine" parasiitidest. kliinilised parasitoosid (kr. klinikos -- voodis lamav; parasitoos). Parasiitide intensiivse nakkuse ja peremehe mõõduka resistentsuse korral avalduvad parasitoosid kliinilise haigestumisena, kulgedes perakuutselt, akuutselt või krooniliselt. kommensalism (ld. com -- koos + mensa -- laud). Kasulik interaktsioon liikide vahel. Sümbioosi vorm, kus üks väiksemõõtmeline liik kasutab teise tunduvalt suurema liigi toidu ülejääke (seda mis "pudeneb võõralt laualt"). konsumendid (ld. consumere -- tarbima) -- tarbijad. Organismid, kes saavad eluks vajalikud orgaanilised ained kas otseselt või vaheastmete kaudu tootjatelt ehk produtsentidelt
Haigestumus võib karjas ulatuda 100 %-ni, suremus tavaliselt madal. Viirus on zoonootiline ja levib endeemiliselt. Võib nakatada ka veeolendeid. Patogenees: Infektsioon on subkliinilisest vormist akuutse vormini. Klasiikalise akuutse vormiga paljuneb viirus bronhiaalepiteelis 16 tunniga ja epiteeli nekroosi ja kopsude hüpereemiat. 24 tunni möödudes on näha ploomikarva haavandeid, mis arenevad edasi veel 72 tundi. Kliiniline pilt: Sigadel avaldub haigus hingamisorganite haigestumisena, mis põhjustab köha, turtsumist, nõrevoolu ninast, konjunktiviiti, kehatemperatuuri tõusu (39-40 oC, hingamisraskusi, letargia (varjusurm), kaalulangus, loidust ja isutust. Raskematel juhtudel võib tekkida kopsupõletik. Haigus vältab karjas enamasti nädala. Diagnoosimine: Sigade gripi diagnoos pannakse kliinilistel tunnuste, epidemioloogilise analüüsi, viiruse isoleerimise, selle RNA või antigeeni ning antikehade määramise alusel. Viiruse isoleerimine ja identifitseerimine:
Nende poolt põhjustatud haiguse iseloom ja kulg on erinevad. Männi-juurepess kahjustab igas vanuses mändi, samuti kuuske, kaske, kadakat jt kodumaiseid puuliike. Kuuse-juurepess kahjustab peamiselt kuuske, aga ka noori mände ning lehist jt võõrpuuliike. Juurepessu kahjustus avaldub metsas tervikuna: puude grupiviisilise kuivamisena, eluspuude juurdekasvu märgatava vähenemisena, puidu kvaliteedi langusena, tuuleheitena ning järelkasvu ja loodusliku uuenduse haigestumisena eelmise metsapõlve kahjustuskolletes. Männil kahjustab juurepess ainult juuri, mädanik tüvesse tavaliselt ei levi. Haigestunud puud kuivavad. Kuusel võib juurepess esineda aastaid, kusjuures puu ei kuiva, kuigi pruun südamemädanik levib piki tüve juurekaelast ülespoole mitme meetri kõrguseni. Haigestunud kuusel muutub puit algul lillakashalliks, siis punakaspruuniks, valgete laigukestega sõelmädanikuks ning mädanemisprotsessi lõppjärgus vammi taoliseks kiuliseks mädapuiduks
annaabi.ee 
