tuli täielikult pühenduda ning alles siis avanes võimalus loovaks tööks. 1905 aasta volikogu koosolekul pidas kõnet Hiatsintov, kes juhtis tähelepanu sellele raskele ja keerukale tööle, mida linnaomavalitus peab 4 aasta jooksul teostama. Tema kõnes ütles ta, et üheks tähtsamaks ülesandeks on haridusetöö linna kehvemate elanikkude seas-tuleb asustada rohkem koole kehvemate elanikkude laste jaoks, linna tervishoidliku seisukorra tõstmine- kehvemate elanikkude jaoks on haigemajad kättesaamatud ning seda tuleb parandada tuleb ka asutada söögimaju, öömaju, kaubandust tuleb parandada ja toetada ning luua eriline komisjon. Esimeseks ülesandeks oli luua erikomisjon, kuid olud kujunesid teisiti ning volikogu algatus jäi tagajärgedeta. Üheks põhjuseks oli revolutsioon, millega seoses osa juhtivast jõust pidi lahkuma kodumaalt. 1906 valiti uus linnapea Lender, kes lubas jätkaata eelmise linnapea tööd ning
............................................................................. 17 Kurttummad lapsed...............................................................................................................17 Vigased lapsed...................................................................................................................... 17 Haiged lapsed............................................................................................................................18 Laste haigemajad...................................................................................................................18 Paranejate laste sanatooriumid..............................................................................................18 Lastesanatooriumid............................................................................................................... 18 Laste kaitse tuberkuloosi vastu.....................................................................................
optantide saabumisel nimetati ümber Eesti kodudeks. Petrogradi alt Eestisse põgenenud Vene Loodearmee riismed tõid 1919 aasta detsembris kaasa tähnilise tüüfuse ja kõhutüüfuse. Epideemia keskus asus Narvaümbruses. Loodearmee ei olnud suuteline sellele piiri panema ning epideemia hakkas levima kohalike elanike seas ja Eesti sõjaväev. Sel kriitilisel ajal tuli appi Eesti Punane Rist, kes avas ajutised haigemajad AA, Lüganuse, Saka jaMaidla mõisas, Mäetagusel ja Iisakus ning Kuremäekloostris.Tüüfuseosakonnad asutati Narva, Rakvere, Aseri ja Jõhvi haigla juures. Nimetatud haiglate juhtkond koosnes sõjaväelastest, majanduslikku tegevust ja ravi korraldad Punane Rist. Koos sõjaväe tervishoiuvalitsusega asutati maakondades 10 desinfektsiooni lendsalka, koondravilaid ning muretseti samitaar, sauna ja desinfektsioonironge. Tapal moodustati epitdeemia eest põgenenute laager
aiakohta. Kaevamisel on siit palju mädanenud inimkonte ja lauatükke välja tulnud. Ka selgus kaevamisel, et inimesed umbes paari jala sügavusele ja õige tihedasti maetud on. Rahvas teab rääkida, et siia katkuhaigusesse surnuid maeti. Matusepaigast pool km eemal on selgesti näha majaasemed, milledel kesksuvel, ka kõige põuasemal ajal, kui ümberringi kõik kõrbenud, rohi haljendab. Siin olnud sõjaväe haigemajad ja kordonid, milledes Rootsi valitsuse ajal sõdurid olnud. Vana Uisu kordoni ligidal, Uueküla mäekallakust loode pool on Kiiresti mägi. See on sarikkolmnurga kujuline, umbes 34 m kõrge mägi, mille vanust keegi ei tea. Mäe jalal on ovaalne muruplats, kividega ümbritsetud. Sellelt muruplatsilt viib tee loogeldes mäekallakuni, missugune Uueküla Teomäelt alates kuni Kõera Tapi laheni ulatab.
annaabi.ee 
