Eesmine seljauim paistab sageli veest välja, kui hai pinnavees ujub. Neil on ka äärmiselt suur suu, mis on täis teravatipulisi, nõelteravate hammaste ridu. Haidel kasvavad hambad koguaeg. Kui mõni hammas tal suus ära murdub, siis kasvab selle asemele kohe uus hammas. Värvuse järgi hüütakse teda ka valgeks haiks. Paljud suured haid ujuvad saba küljesuunaliste liigutuste abil, millele järgneb graatsilibne libisemine, et säilitada energiat. Erinevalt enamikust haidest on mõtrsukhai kehatemperatuur kõrgem kui ümbritsevas vees. See võimaldab ujumislihastel efektiivsemalt töötada, seega saab kala pikka aega kiiremini ujuda. Toitumine ja jahipidamine: Tegelikult on kõik mereelukad hai jaoks poetnsiaalne saak. Hai toitub peamiselt mereimetajatest, ent aga ei põlga ära ka kalu, alustades merepõhja asukatest ahvenatest kuni ookeanidel elutseva mõõkkalani. Hai peaülesandeks ongi mereimetajate, peamiselt hüljeste, arvukuse reguleerimine
Referaat Koostaja: Joonas Erik Ojala Juhendaja: Maris Urve Lasila 2011 ,,HAI" Haisid leidub maailamameres kõikjal- madalatest idarannikutest kuni sügavaimateni ookeaniteni. Mustuim hallhai saab ujuda vaid 0,3 m sügavuses vees, pidades jahti korallriffidel, samas suudab haidest kõige sügavamal elav portugali süvahai sukelduda rohkem kui 3 km sügavusele. ,,HAI HAMBAD" Hai hambad võivad olla mitmesuguse suurusega ja kujuga. Iga hai hambad on kohastatud efektiivselt püüda ja süüa just temale omast saaki. Makrohambad on pikad, peenikesed ja väga teravad. Need on kohastatud sibetate kalade püüdmiseks. Vasakliivhail on kitsad sakiliste servadega hambad, mis on ideaalsed saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks.
● Merliini tiirutamisel ja hüppamisel sai ta kala paadile piisavalt lähedale, et kala harpuuniga tappa. ● Ta sidus kala paadi külge ning hakkas tagasi seilama. Merliinist väljub veri meelitas ligi haid. ● Ta võitles mitme haiga. Esimese tappis ja järgneva kolme hai korral kaotas oma harpuuni, kui lõi selle ühele haile silma. Ta sidus oma aeru ja noa kokku, kuid tera murdus järgneva hai sees. Selle järel üritas haidest lahti saada nuiaga, kuniks enam ei suutnud vastu panna ning jäi paadi põhjale lebama. ● Santiago jõudis sadamasse vaid kala uimega ning jõudis vaevu oma koduni, et puhata. ● Hommikul saabus Manolini, kes hakkas tema eest hoolitsema ning tundis nii suurt kurbust, et nuttis. ● Santiago uinus ning nägi unes lõvisid. 9. Kavandage tulevikuvõimalused, tuginedes teosele. Võib olla erinevaid võimalusi. Esimesena võib välja pakkuda, et Santiago hukkub ning
veest. Nüüd Californiasse jõudvad noored tuunikalad on juba kogu oma elu radiokatiivsusega kokku puutunud ja ilmselt on ka nende radioaktiivustase palju kõrgem. 2012. aastal teatas the Vancouver Sun, et tseesium-137-t leiti suures osas kaladest, mida Jaapan Kanadale müüs. Radioaktiivsust leiti 73% makrellidest, 91% hiidlestadest, 92% tuunikaladest ja angerjatest, 94% turskadest ja anšoovidest, 100% karpkaladest, vetikatest, haidest ja merikuraditest. Kanada võimud on leidnud eriti kõrgeid radiatsioonitasemeid kindlates kalaproovides. Näiteks juulis püüti mereahven, millest leiti 1000 bekrelli kilogrammi tseesiumi kohta, mida loetakse isegi Kanada haruldaselt leebete standartide järgi ohtlikuks tasemeks. Septembri alguses teatas BBC News, et Fukushimas leitud radiatsioonitasemed on 18 korda kõrgemad kui eelnevalt arvati, sest varasema mõõtmise puhul ei suutnud aparatuur nii kõrget näitajat tuvastada
shimpansi ja inimese lahknemine. Evolutsioon molekulaarsel tasemel. Mutatsioonid DNA kodeerivas järjestuses kajastuvad enamasti valkude aminohappelises järjestuses. Erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite polüpeptiidides toimunud muutuste analüüs võimaldab hinnata evolutsioonilisi sündmusi. Mida kaugemad liigid, seda enam on muutusi. Erinevad polüpeptiidid evolutsioneeruvad erineva kiirusega. a globiini homolooge on leitud haidest inimeseni. Kõige rohkem erinebki inimese a globiin haide omast. Valk on 141 aminohappe pikkune. Inimese ja karpkala ühine eellane eksisteeris umbes 400 miljonit aastat tagasi. Aeg T, mis on kulunud nende kahe eristumiseks, on topeltpikk 800 miljonit aastat. Kui võrrelda karpkala ja inimese a globiine, siis nende aminohappelisesse järjestusesse selle aja vältel tekkinud 68 muutust. Erinevus D on 68/141 = 0,482 muutust aminohappe kohta. Seega on valk 800 miljoni aasta
Mõni väitis aga, et tal on see kogu aeg olemas olnud. Olles kuskil kõrgel, tõuseb nende pulss, kiireneb hingamine ning tekib paanikahoog. Eelnevat mainiti ka kõikide järgnevate foobiate juures. Paljude teiste foobiate suhtes ei osanud keegi põhjust välja tuua. Paljud väitsid, et see on neil sünnist saati olemas olnud või nad ei tea, kust see tulnud on. Konkreetsema vastuse sain ma inimeselt, kellel on hirm haide ees. Ta kirjutas, et see tuli tal vaadates filmi ,,Lõuad" (õudusfilm haidest). Pärast seda ei julgenud ta üksi ujuma minna, kartis, et hai tuleb ja sööb ta ära. Samal õpilasel oli hirm krokodillide ees. See tuli siis, kui ta oli väike. Ta läks alati sokkides magama, sest kartis, et krokodill tuleb ja sööb ta jalad ära. Nüüd suurena on ta sellest hirmust peaaegu üle saanud. Ta arvab, et kui peaks sattuma krokodilli nägema, siis oleks ta endast päris väljas. Teine õpilane, kes konkreetse ja pika 20
· Kuna mutatsioonid on regulaarsed ja valik ei mõjuta molekulide divergentsi, siis DNA ja valgu divergentsi kiirused eri liinides on regulaarsed. Mida rohkem aega on kulunud kahe liigi eristumisele ühisest eellasest, seda rohkem eristuvad antud valgu või DNA järjestused · See suhe peab olema lineaarne ja konstantne Tempo= geneetiliste erinevuste arv / 2 x divergentsi aeg A ja B vahe Erinevad polüpeptiidid evolutsioneeruvad erineva kiirusega. globiini (141 a.a.) homolooge esineb haidest inimeseni. Inimese ja karpkala ühine eellane elas umbes 400 miljonit aastat tagasi. Aeg T, mis on kulunud nende kahe eristumiseks, on ca 800 milj. a. Võrreldes nende liikide globiine, siis a.a. järjestusesse on tekkinud 68 muutust. Erinevus D on 68/141 = 0,482 muutust aminohappe kohta. Seega on valk 800 milj. aasta jooksul evolutsioneerunud kiirusega 0,6 x 10-9 asendust aasta kohta. Võimalik, et mõned aminohapped on asendunud mitu korda.