........................................................................................9 KASUTATUD MATERJALID.....................................................................................................11 2 3 HOMOÖPAATIA AJALOOST Homoöpaatiat mainis Paracelsus juba 16. sajandil, väitega, ,mis teeb haigeks, see ka ravib'. Kuid homoöpaatia nime andis raviviisile Saksa arst Christian Friedrich Samuel Hahnemann 18. sajandil. Tolle aja meditsiin uskus muu hulgas ka aadrilaskmisese ja kõhulahtistite ning klistiiri kasulikkusesse ning erinevate ravimisegude tõhususse. Kuid Hahnemann arvas teisiti ning lükkas eelnevad arvamused kõrvale, nimetades neid mõttetuteks ning mitte-soovitatavateks. Selle asemel eelistas ta üksikuid ravimeid ning levitas ka erinevat mõttemaailma elusorganismide käitumisest. Tema arvates oli haigustel nii mentaalne, kui füüsiline põhjus. Samuti õpetas ta oma
füüsika õpik ümber kirjutada ja tuleks välja mõelda, mingi uus senitundmatu jõud, mis seob inimesi ja tavakehi. 2.2 Homöopaatia 2.2.1 Tutvustus Homöopaatia (kreeka k , hómoios 'sarnane', , páthos 'kannatus') on alternatiivmeditsiini haru, mis põhineb põhimõttel, et "sarnane ravib sarnast" (ladina k similia similibus curentur) (Vikipedia 2009). Homöopaatia teaduslikuks alusepanijaks on 19. sajandi algul elanud Saksa arst Christian Friedrich Samuel Hahnemann (17551843). Homöopaatias kasutatakse haiguste ravimiseks ülimalt lahjendatiud aineid, mis suuremas kontsentratsioonis kutsuksid esile ravitava 15 haigusega sarnaseid sümptomeid. Homöopaatilised ravimid on tihti nii tugevasti vees või alkoholis lahjendatud, et lahuses ei pruugi sisalduda enam ainsatki raviaine molekuli, kuid homöopaatia praktiseerijate kinnitusel on veel/suhkrul mälu, mis "talletab selles sisaldunud
kannatus ning ravisüsteem toetub põhimõttele ,,sarnane ravib sarnast" - ,,similia similibus curentur" (lad.k.). Teisisõnu aine, mis suuremas koguses võib tervel inimesel põhjustada mingite kindlate sümptomitega haiguspildi, ravib üliväikese koguse manustamisel samasugust haiguspilti inimesel, kelle tervis on korrast ära. Nüüdisaja homöopaatia loojaks on saksa arst ja lingvist Samuel Hahnemann (1755-1843). Arstina (1779 a.) tööle asudes pettus ta kiiresti tolleaegse arstiabi võimalustes haiget aidata. Sagedased klistiirid, aadrilaskmised ning ravi väävlisalvidega pigem nõrgestasid, kui tervendasid kurnatud organismi. Lõpuks loobus ta oma praksisest ja hakkas tõlkima teaduslikke raamatuid. Hahnemann kontrollis ja tõestas, parandas ja avardas tõlgitavat materjali ning pälvis tolle aja meditsiiniringkondades suurt imetlust ning lugupidamist. Tõlkides W
kontseptsiooni ravimine sarnasega. (Brusseism F. Brusse nime järgi 19. sajandi esimesel poolel kujunenud moekas ravimisviis pidas erutuse, milline pidada tekitama valusid, palavikku jne mahasurumiseks kasulik olevat dieeti, ainevahetust kiirendavatel protseduuridel nt aadrilaskmist.) Uued meditsiinikoolkonnad, mis 18. sajandi lõpupoole tekkisid, olid natuurfilosoofiline koolkond (üritas mh haigusi klassifitseerida) ja homöopaatiline õpetus (Samuel Hahnemann, 1755-1843). Homöopaatia käsitleb haiget kui füüsilis- psüühilist tervikut vahetus kontaktis keskkonnaga (kuni selleni välja, et haigust iseseisva üksusena eitatakse, mis muidugi teaduslikust seisukohast on halb). Homöopaatia keskendub organismi kui terviku ravimisele. Homöopaatiline ravi stimuleerib organismi eneseregulatsiooni vastates põhimõttele natura sanat, medicus curat. Kõnelevad antud suuna tegelased nn loomulikust tasakaalust, mille rikkumise
I had used topical arnica before, and it had worked well. This time, I was taking Boiron Arnica Montana 30C pellets, an oral version that was the only option at the closest GNC. I started at ve pellets, six times a day--twice the recommended dose. Risk of overdose? Not likely. "30C," which I looked up that evening, tells you all you need to know. This consumable version of arnica, unlike the creams I'd used in the past, was a homeopathic remedy. Samuel Hahnemann, a German physician, pioneered the eld of homeopathy in 1796, if the term "pioneer" can be applied to alternative "medicine" founded on concepts like mass dilution and beatings with horse-hair implements: Homeopaths use a process called "dynamisation" or "potentisation" whereby a substance is diluted with alcohol or distilled water and then vigorously shaken by ten hard strikes against an elastic body in a process called "succussion." ... Hahnemann believed that the
annaabi.ee 
