Maksekäsu kiirmenetluses (hagita menetlus) määratakse hind nõutava rahasumma alusel, arvestades Riigilõivuseaduses (RLS) § 37 lg 19 sätestab regulatsiooniga, mille järgi tasutakse riigilõivu 1% vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 200 krooni ja mitte rohkem kui 20 000 krooni. Keerukamat analüüsi vajab hagihinna määratlemine reaalkservituudiga seotud vaid- lustes TsMS vastava sätte (§ 127) mõningase abstraktsuse tõttu. 7. Menetluskulud Menetluskulud on hagimenetlusega ja hagita menetlusega seotud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Menetluskulud kannab menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega; isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel, vastavalt TsMS § 146 toodule. 7.1. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 7.1.1
kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. 3. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PANKROTIMENETLUS Pankrotimenetlus toimub: 1. kohtumenetlusena 2. kohtuvälise menetlusena. Menetlusõigusnormide kohaldamine Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlgnevust võib esitada: 1. Hagimenetlusega 2. Pankrotimenetlusega TSIVIILKOHTUMENETLUS - TsMS Kohtumenetlus: hagimenetlus või hagita menetlus Hagimenetlus: Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Hagita menetlus, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Uurimispõhimõttel. 1. ajutise halduri nimetamine 2. pankroti väljakuulutamine 3. muud pankrotimenetlusega seotud asjad
0 2010 2011 2012 2013 Lahendatud menetlused sh kiirmenetluse korras sh antud üle hagimenetlusse Joonis 6. Kümne suurema kiirlaenuettevõtte sissenõuded. Allikas: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Maksekäsu kiirmenetluse eesmärgiks on lihtsamate nõuete menetlemise kiirendamine ja menetlusökonoomia. Võrreldes tavalise hagimenetlusega on see enam formaliseeritud ja toimub suurel määral esitatud dokumentide ja neis kajastuvate andmete alusel. Selles menetluses kohus ei hinda tehingu võimalikku tühisust (TsÜS §86)11 või tüüptingimuste ebamõistlikku kahjustavust (VÕS §42 lg 3), mistõttu neid tarbija õigusi ei ole pärast nõude vaidlustamise ajaperioodi (15 päeva) möödumist enam võimalik realiseerida. 2.5. Kiirlaenu-võlglastest võlanõustajate pilguga
Kui Riigikohus leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud, tühistab ta määrusega kohtulahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks sellesse alama astme kohtusse, kus kohtulahend oli tehtud. Kui asjaolud on selged, muudab Riigikohus alama astme kohtu lahendi või tühistab alama astme kohtu lahendi ja teeb uue otsuse või määruse (TsMS § 710). 5. HAGITA MENETLUS HAGITA MENETLUSES LAHENDATAVAD KOHTUASJAD Hagita menetluse erisused võrreldes hagimenetlusega. Hagita menetlused e kohtulikud erimenetlused toimuvad üldjuhul hagimenetluse normide järgi (TsMS § 477 lg 1), kuid kohtul on märgatavalt suurem ja aktiivsem roll. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte, seega on kohtul võimalik koguda tõendeid, sest kohtul on kohustus kaitsta avalikku huvi (vt uurimispõhimõtet). Uurimispõhimõtte kohta on riigikohus sedastanud järgmist oma lahendis 3-2-1-65-09. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja