võimalust kohtualluvust valida selle järgi, milline kohus on hagejale kõige meeldivam ja mugavam. Hageja poolne kohtu valiku põhjendus on küsitav, sest selle järgi oleks temale kõige lähem kohus hoopiski Pärnu Maakohus. Tulenevalt TsMS § 79 lg 1 oleks hagi tulnud esitada hoopis Viru Maakohtusse. 1.2 Juhul, kui kohus siiski leiab, et hagi oli õigesti menetlusse võetud, siis leiab kostja, et hageja on ebaõigelt arvestanud hagihinna. Vale hagihind on tekkinud sellest, et hageja on arvutanud viivist lisaks põhivõlale ka intressidelt, mida aga VÕS § 113 lg 6 kohaselt teha ei tohi (selline kokkulepe on tühine), samuti arvestanud valesti päevade arvu. Viivise summaks tuleb seega 973,35 eurot (900 x 0,1% x 432p) + 2300 – 950 x (0,1% x 433p). Lisaks ei ole õiguspäraselt arvutatud TsMS § 367 alusel nõutav viivis, mis arvutatakse vastavalt VÕS § 113
kaebuse ulatust (TsMS § 137 lg 1). Tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind (TsMS § 122 lg 1). Hagihind on hagi- asjas hagis taotletu harilik väärtus (TsMS § 122 lg 2). Hagita asja hind on hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus (TsMS § 122 lg 3). Tsiviilasja hinda määrates ei arvestata menetluskulusid (TsMS § 122 lg 4). Tsiviilasja hinda käsitlevad TsMS §-d 122-137. Hagihinna määratlemisel võib osu- tuda vajalikuks tutvuda ka TsÜS sätetega, mis puudutavad asjade ja vara mõisteid jm (sh TsÜS §-d 49, 50, 65, 66 jt). Hagihinda määratledes liidetakse ühes hagis sisal- duvad nõuded, alternatiivsete nõuete puhul määratakse hind suurema nõude järgi. Hagihinda arvestades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, viivistele ja kulude hüvitamisele. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses,
nõude lahenemine toimub kohtulahendi abil tulevikus. Hagimenetlus. Traditsiooniline menetlusliik tsiviilnõuete puhul on hagimenetlus, mis on kulukam, keerulisem ja aeganõudvam kui maksekäsu kiirmenetlus. Hagimenetluse algatamist kaaludes tuleb arvestada kõigepealt selle kuludega. Hagiavalduse esitamisel kohtule tasutakse riigilõivu kas lähtudes hagihinnast (mida suurem tsiviilasja hind, seda suurem riigilõiv) või kindla summana. Näiteks on 200 000 kroonise hagihinna puhul riigilõivuks 10 250 krooni. Hagiavalduse esitamisel tuleb rahaliste nõuete puhul riigilõivu tasuda ainult põhinõudelt. Hagimenetluse kulud kannab kaotaja, s.o isik, kelle kahjuks otsus tehti (seega saab juhul, kui vastaspool kaotab protsessi, temalt tasutud riigilõivu sisse nõuda). Advokaadile, muule lepingulisele esindajale ja nõustajale kulutatud summad mõistetakse kaotajalt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (s.o neid ei tarvitseta välja mõista kogu ulatuses)
ja nende omaksvõtu suhtes. Kostja vastuväited peavad sisaldama kõiki tema vastuväiteid ja taotlusi ning samuti tõendite loetelu sarnaselt hagiavaldusele. Kostja peab teavitama ka oma vastuhagi esitamise soovist ning seisukoha kirjaliku menetluse suhtes. Tsiviilasja hind Hageja ülesandeks on määrata ja märkida hagiavalduses tsiviilasja hind. Hagilises asjas nimetatakse tsiviilasja hinda hagihinnaks, hagita asjas hagita asja hinnaks. Hagihinna arvestamisel võetakse aluseks hagiga taotletava harilik väärtus avalduse esitamise ajal. Hagita asja hind on taotletava toimingu harilik väärtus. Hagi hind määratakse põhinõude ja kõrvalnõuete alusel. Mitme nõude puhul liidetakse erinevad nõuded. Kohtul on kohustus määrata kindlaks tsiviilasja hind kui see puudub seaduses või hageja ei ole seda hagiavalduses teinud või tema määratud hind ei vasta tegelikkusele. Sellisel juhul toimub menetlus hagej arvelt
annaabi.ee 
