Georg Müller avas pühapäevakooli, kus õpetati laulma. Pillimeestel oli raske aeg, sest teenistuses olid vaid tornipuhujad. 17.saj-1632 asutati TÜ. Esimene eesti protestanlik lauluraamat. Ilmus Toomkiriku õpetaja lauluraamat. Asutati Õpetajate Seminar. 18-19saj.-Laastas katk, olulised inimesed surid. Balti-saksa kultuur elavnes. Tekkis esimene asjaarmastajate teater. Tallinnas käis Madam Tilly ooperi seltskond. Avati professionaalne teater. K.F.Korell sündis Hageris, on esimene eesti päritolu kutseline muusik. Ta oli viiuldaja, ooperi laulja, kapellmeister ja muusikaõpetaja. I laulupidu-Toimus 17.06.1869 Tartus. Osa võtsid meeskoorid ja puhkpilli orkestrid. Organiseerijateks olid Jannsen, Jakobson jt. Lauli üldiselt saksa heliloojate laule.Asjaarmastajad- A.Saebelmann;A.Thomson;F.Saebelmann. Nende muusikaline haridus piirdus Cimze seminaris omandatuga K.A.Hermann-Lõpetanud Leipzigi ülikooli keeleteaduse, töötas TÜ õppejõuna. Andis välja
Ta oli Syväri ( Svir) jõe ääres, Laadoga taga Vaasenis väljaõppel ja kergematel luureretkedel. 13 eestlasest koosnev luuresalk saadeti 30. augustil 1942 luureandmete kogumiseks Arhangelski- Vologda raudtee lähedusse, kus nad oma ülesannet täites põgenesid kaks kuud jälitava vaenlase eest. Hugo Tartu langes vangi ja hukati 11. novembril 1942. Neljandas peatükis räägiti Endel Kruusist. Endel Kruus sündis 1. veebruaril 1922 Harjumaal Hageris, kus ta isa töötas kooliõpetajana. Ta õppis Tallinna Reaalkoolis. 1941. aasta suvel varjas end Nõukogude mobilisatsiooni eest. 1942 astus ta Raplas politsei teenistusse, sealt saadeti Tallinna politseikooli ning peale seda töötas Tartus julgeolekupolitseis. Julgeolekupolitseis töötades tegi ta salaja koopiaid Eestis iseseisvusaadet ajavate meeste kohta käivatest materjalidest ja andis need sidemehe kaudu edasi põrandaalusele rahvuslikule
Suurimateks asulateks on Keila, Saue, Rapla, Kehra, Kohila ning Tallinna suurim linnaosa Lasnamäe. 6 Põhja-Eesti lavamaal asub maakonna põhja- ja keskosa, umbes pool üldpinnast. Sellele piirkonnale on iseloomulik laugjate kõrgendike ja madalate nõgudega vahelduv tasandik. Pinnakate on õhuke ning kohati ulatub paasaluspõhi lausa maapinnani. Rohkesti on karsti - Adilas, Hageris, Urgel ja Põlmas, Eesti suurimad karstikoopad asuvad Pael ja Kuimetsas. Põhja-Eesti lavamaal asuvad maakonna suurim soo (Mahtra, 9670 ha) ja järv (Järlepa, 48 ha). Jõed voolavad kas Soome lahte (Vääna, Keila) või Väinamerre (Kasari, Vigala). Põhja-Eesti lavamaa on tihedasti asustatud. Põllumaad on suhteliselt viljakad. Kevadtulv Kostivere karstialal Harju lavamaa lääneosas on silmapaistvamad pangad Väike-Pakri saarel (13 m), Pakri neemel
Kollektiivse abistamise peamiseks vormiks pulmades oli rahakorjamine. Pulmarahvalt noorpaari heaks rahakorjamise komme sai ilmselt laiema ulatuse alles 19. sajandil seoses jõukuse kasvuga külas. Rahakorjamise viise tunti mitmeid ja ja sageli kasutati samas pulmas mitut. Kõige üldisem, ent ka kõige uuem rahakorjamise kommetes oli rahakogumine viinaga pärast veimede jagamist. Taval on lokaalselt erinevad nimetused. Loodepoolses Eestis (Jüris, Ristil, Hageris, Noarootsis, Kullamaal, Lääne-Nigulas, Vigalas) oli tava nimetuseks pealisjoot. Edela-Eestis (Audrus, Pärnu-Jaagupis) tunti kommet laua otsa viimisena. Tartumaal nimetati seda terviseviina joomiseks ning Viljandimaal pruutviinaks... Ülemaaliselt tuttavaks rahakorjamise kombeks oli põrandapühkimine: noorik pandi põrandat pühkima, kusjuures pulmalised kogu aja jooksul mööda põrandat käisid ja uusi õlgi põrandale tassisid. Õlgede sisse olid pulmalised aga raha loopinud
Suurim lahing toimus Ruunaveres (maakonna loodeosas), kus "verd olla olnud hobustel põlvini" sellest ka koha nimi. 1858.aasta uue talurahvaseaduse väljaandmisega kaasnesid laialdased talurahvarahutused, mis kulmineerusid nn. Mahtra sõjaga. Viimase kaja ulatus kaugele väljapoole Eestit ning mõjutas oluliselt Vene tsaaririigi edasist talurahvapoliitikat. 1905.aasta revolutsioon oli praegusel Raplamaal tormilisem kui kusagil mujal Eestis. Toimus rida relvastatud kokkupõrkeid Alus, Hageris, Velisel jm. Pooled Eestis tollal põletatud ja rüüstatud mõisatest jäävad Rapla maakonda. Enne Teist Maailmasõda oli praegune Raplamaa jagatud Harju (Hageri, Juuru, Järvakandi, Kehtna, Kohila, Kuimetsa, Raikküla, Rapla ja Varbola vallad), Lääne (Kullamaa, Märjamaa, Velise ja Vigala vallad), Pärnu (Lelle vald) ja Järva (Käru vald) maakondade vahel. Praeguse maakonna otseseks eelkäijaks oli Rapla rajoon, mis moodustati 1950.aastal tollase Harjumaa lõunaosast
annaabi.ee 
