Nibelungide laul (Saksamaa) * Tegevusaeg: 5-6 sajand * Tegevus: Rahvasterände aegsed sündmused, nii germaani hõimude omavahelised võitlused kui ka kokkupõrked teiste hõimudega, see kõik on aga segunenud müütidega. Guntheri vasall Tronje Hagen tapab Siegfriedi ( tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel). Kangelaseepose 2 pool areneb ilma Siegfriedita. Kriemhild ei saa kätte Reini jõkke uputatud aaret, ning see ajendab teda oma vendi ja Troje Hagenit tapma. * Tegelased: Siegfried, Guntehri õde Kriemhild(ile), Brünhild, Tronje Hagen, Hildebrand, Rüdger, Etzeli, Berni Dietrich * Huvitavad faktid: Nibelungide laul on Euroopa suurtest kangelaseepostest kõige traagilisem ja süngem, ühtlasi ka kõige mahukamaid teoseid oma zanris. Kasutatud on paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks. Lugu Igori sõjaretkest (Venemaa) * Tegevusaeg: 1185. ja 1187. aasta vahel
Aastad hiljem tahtis Kriemhild oma vendi näha ja lasi nad külla kutsuda. See aga osutus halvaks, sest Hagen tuli ka ning Kriemhild vihkas teda ikka veel. Seal läks asi kakluseks ning alguses surid paljud Eltzeni sõdurid äar ning lõpuks ka Kriemhild, keda raiuti tükkideks ühe vanamehe poolt. Kriemhild ja Etzel olid saanud ka poja. Enne Kriemhildi surma oli ka see, et ta oli vihane kuna Siegfriedi varandust keegi kaasa ei võtnud vaid ta vennad võtsid endale. Kriemhild üritas isegi Hagenit nii tappa, et pani lossi põlema kui ta sees oli aga see katse nurjus. Loo lõpuks igatahes Kriemhild suri.
oma naisele Kriemhildile. 10 aasta pärast puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel. Selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Hagenil Siegfriedi tappa, kui nad on jahil. Ta varastab nibelungide aarde ja peidab selle Reini jõe põhja. Kriemhild abiellub pärast Attilaga. Burgundlased kutsutakse Attila juurde. Seal kõik kangelased tapetakse ja Hagenit piinatakse, et ta ütleks, kus aare on. 6.RÜÜTLIKIRJANDUS (KURTUAASNE, TRUVÄÄR, TRUBADUUR ) Kurtuaasne tuleb kahest pr keelsest sõnast: *courtois- peenekombeline, viisakas * cour- õu. Aja jooksul ühiskondlik elu muutus- kindlustest said lossid ja need muutusid uhkemaks, õukonnad suurenesid. Sõjamehelik eluviis omandas uue tähenduse-relvakäsitsemine + seltskonnas käitumise oskus- tähelepanelikkus, viisakus, tundeerksus. Rüütlikirjandus on keskendunud daamikultusele-
=Brunhild vannub kättemaksu, kasutab vasall Hageni abi =Hagen uurib välja, et Siegfridil on abaluu haavatav, tapab ta reeturlikult jahi ajal selja tagant =Hagen röövib nibelungide aarde Kriemhildilt ja peidab selle Reini jõe põhja Teine osa, Kriemhildi kättemaks =Kriemhild peab abielluma Attilaga =Gunther, Hagen jt. Kutsutakse külla =Kriemhild ässitab mehi, burgundlased ja hunnid lähevad tülli =Paljud tapetakse, Hagenit piinatakse, aga ta ei avalda nibelungide aarde asukohta =Viimaks tapetakse Kriemhild, sest tema oli kõige taga Wagner tegi neljaosalise teose ,,Nibelungide sõrmus" =Hitlerile meeldis =Tema sõjaplaanide nimed olid sealt 2. Hamlet ja Ophelia Pilet 6 Rüütlikirjandus, trubaduuride luule; Petrarca elu ja looming, sonett 1. Rüütlikirjandus, trubaduuride luule 11.-12. sajand muutub aadelkui seisus päritavaks =Rüütlitel kujune oma elulaad ja moraal
Ükskord jahil olles, kui Siegfried kummardub jooma, tapab Hagen ta seljatagant. Hagen röövib Kriemhildilt Niebelungide aarde, peidab Reini jõe põhja. · Kriemhildi kättemaks. Vendade survel abiellub Kriemhild Ezeliga. Kriemhild laseb enda juurde külla kutsuda burgundlased ja ka Hageni. Õhtusöögil Kriemhildi ässitusel puhkeb tüli, burgundlased tapetakse. Viimasena piinatakse Hagenit, et teada saada, kus on aare. Hukatakse ka Kriemhild. Esimene trükk 1757 a. R Wagneri tetraloogia "Niebelungide sõrmus." (Mihkel lisas: " Individuaalselt kangelaste esile toomine. Peategelane Siegfried oli kui ülim mees, kes on paljudele iidoliks, kuid ka tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus."
vasall Hageniga, laseb märgistada Siegfriedi kuue. Ükskord jahil olles, kui Siegfried kummardub jooma, tapab Hagen ta seljatagant. Hagen röövib Kriemhildilt Niebelungide aarde, peidab Reini jõe põhja. * Kriemhildi kättemaks. Vendade survel abiellub Kriemhild Ezeliga. Kriemhild laseb enda juurde külla kutsuda burgundlased ja ka Hageni. Õhtusöögil Kriemhildi ässitusel puhkeb tüli, burgundlased tapetakse. Viimasena piinatakse Hagenit, et teada saada, kus on aare. Hukatakse ka Kriemhild. Esimene trükk 1757 a. R Wagneri tetraloogia "Niebelungide sõrmus." (Mihkel lisas: " Individuaalselt kangelaste esile toomine. Peategelane Siegfried oli kui ülim mees, kes on paljudele iidoliks, kuid ka tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." 4