zu. Höchster Mittelgebirgsgipfel ist der Feldberg im Schwarzwald (1493 Meter), gefolgt vom Großen Arber im Bayerischen Wald (1456 Meter). Gipfel über 1000 Meter besitzen außerdem das Erzgebirge, das Fichtelgebirge, die Schwäbische Alb und als Sonderfall der Harz, der sich recht isoliert als nördlichstes Mittelgebirge in Deutschland mit dem Brocken auf 1142 Meter erhebt. Nördlich der Mittelgebirgsschwelle erheben sich nur noch vereinzelte Formationen über 100 Meter, von denen der Hagelberg im Fläming mit 200 Meter die höchste ist. Die niedrigste begehbare Landesstelle Deutschlands liegt bei 3,54 Meter unter Normalnull in einer Senke bei Neuendorf-Sachsenbande in der Wilstermarsch (Schleswig-Holstein). Ebenfalls in diesem Bundesland befindet sich die tiefste Kryptodepression: Sie liegt mit 39,10 Meter unter Normalnull am Grund des Hemmelsdorfer Sees nordnordöstlich von Lübeck. Die tiefste künstlich geschaffene
Just seadus eesti krooni tagamisest kinnistab valuutakomitee põhimõtte Eesti rahasüsteemis ning seab ranged piirangud rahasüsteemi muutmisele nii keskpanga , valitsuse kui parlamendi poolt. Seadus Eesti krooni tagamisest fikseerib seotud vahetuskursi valitud ankurvaluuta suhtes, välistab krooni devalveerimise hetketujude mõjul ja seab keskpangale emissioonipiirangud kroone tohib emiteerida ainult vastavalt kattevara suurenemisele (Hagelberg, Pollisinski 1999, lk. 38-39). Ühinemine Euroopa Liiduga puudutab otseselt ka Eesti Panka. Eesti Panga töövaldkonda Eesti lähenemisel Euroopa Liidule puudutab eelkõige Euroopa Majandus- ja Raha-liidu teine pool rahaliit. Lühidalt öeldes tähendab see ühisraha sisseviimist ja ühtset rahapoliitikat, esialgu küll meiepoolset ettevalmistust selleks (Hagelberg, Pollisinski 1999, lk. 58). 14
intressitulust. · Hoiused võivad koonduda ühte riiki. · Väheneb võimalus opereerida rahapoliitikaga sisemajanduse toeks. · Ilmneb risk kaubandusdefitsiidi kontrolli all hoidmiseks. · Kontroll eelarve koostamise üle karmistub. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. [WWW] URLhttp://ec.europa.eu/economy_finance/netstartsearch/euro/kids/money_et.html (26.10.2009) 2. Hagelberg, R. 2002. Raha meie elus. Eesti Pank 3. Hanni, R. Eesti raha ja pangandus - [WWW] URLhttp://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_raha.html (26.10.2009) 4. Leimus, I., Erelt, P., Laar, M., Sakk, I. 2006. Eestlaste raha läbi aegade. Tallinn. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS. 5. Maasik, M. 2001. Euroopa majandus- ja rahaliit, euro ja Eesti. Tallinn. Eesti tööandjate ja Tööstuse Keskliit. 6. Sõrg, M. 1997. Raha. Tartu Ülikooli Kirjastus. 7. Zirnask, V., Liikane, K. 1994
omandisuhteid jne. A. Almann esines veel oma ettekandega enne lõunavaheajale minekut. See oli täienduseks eelnevale ettekandele. A. Almann soovis kindlalt, et vabariik tagaks võimu NSV Liidu liiduvabariigina. Eesmärk oli, et vabariik saaks ise otsustada oma maaja kõigi loodusvarade üle. A. Almann analüüsis edasi Ülemnõukogu juhatusele laekunud ettepanekuid Eesti NSV põhiseaduse muutmise ja täiendamise kohta. Peale vaheaega astus esimesena kõnepulti Raimund Hagelberg. Ta oli Eesti NSV Teaduste Akadeemia peasekretär. Ta ütles, et põhiseaduslik kord peab tagama demokraatlike ja suveräänsuste riikide liidu igakülgse arengu. Ta jõudis järeldusele, et arutusel olevadseaduseelnõud seda ei taga. Ta avaldas ka arvamust, et seaduseelnõusi on võimalik muuta, paremaks teha. Seejärel kõneles Tartu Linnakomitee esimene sekretär Tõnu Laak. Tema avaldas toetust põhiseaduse muudatuste hulgas. Tema arvas, et otsuse peaks tegema käesoleval istungijärgul.
kui rahvas on suutnud harjuda kõikide teiste rahadega, siis küll ajapikku harjub ka
euroga. Elu läheb ikka edasi, olenemata rahast.
28
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Kasutatud kirjandus:
1) Aare, J. Päästetud kroon. Tln.: Kirjastus Ilo, 2002. 222 lk.
2) Eesti Panga muuseum. Oma riik, oma raha. Rahareformid Eesti Vabariigis.
2008. 37 lk.
3) Hagelberg, R. Raha meie elus. Tln.: Eesti Pank, 2002. 71 lk.
4) Kelder, J. Eesti rahareform 1992. Tartu.: As Postimees, 1997. 187 lk.
5) Leimus, I. Eesti Vabariigi rahad 1918-1922. Tln.: Kirjastus <
annaabi.ee 
