Vesta Hestia oli kodukoldejumalanna. Mars Ares oli sõjajumal. Minerva Athena oli tarkusejumalanna. Venus Aphrodite oli armastus- ja ilujumalanna. Mercurius Hermes oli teekäoijate a kaupmeeste jumal. Diana Artemis oli jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna. Vulcanus või Mulciber - Hephaistos oli tule- ja sepatööjumal. Ceres Demeter oli viljajumalanna. Apollo ja Pluto säilitasid oma kreeka nimed, kuid Plutot ei kutsutud roomas kunagi Hadeseks nagu Kreekas. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli põhjuseks personifitseeritud jumalate puudumine. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid. Neid kutsuti numeniteks mis tähendas jõudu, tahtmist. 9 Eturski kultuuri mõju Rooma kultuur ja ka usund on üht-teist pärinud indoeuroopa- eelselt etruski tsivilisatsioonilt. Etruski tsivilisatsioon jõudis
Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana- Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski rooma nimega. Need olid Jupiter (Zeus), Juno (Hera), Neptunus (Poseidon), Vesta (Hestia), Mars (Ares), Minerva (Athena), Venus (Aphrodite), Mercurius (Hermes), Diana (Artemis), Vulcanus või Mulciber (Hephaistos), Ceres (Demeter). Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo (Apollon) ja Pluto (Pluton); viimast aga ei kutsutud kunagi Hadeseks nagu Kreekas. Bacchus (mitte kunagi Dionysos) oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümplasi kõigi nende isikupäraste elavate iseloomujoontega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid. Neid
Linna nimeks sai Romuluse järgi Rooma. 13) Need olid Jupiter (Zeus), Juno (Hera), Neptunus (Poseidon), Vesta (Hestia), Mars (Ares), Minerva (Athena), Venus (Aphrodite), Mercurius (Hermes), Diana (Artemis), Vulcanus või Mulciber (Hephaistos), Ceres (Demeter). Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo (Apollon) ja Pluto (Pluton); viimast aga ei kutsutud kunagi Hadeseks nagu Kreekas. Bacchus (mitte kunagi Dionysos) oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi Liber. 14) Vergilius: karjaselaulud, eepos „Aeneis“ – Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. See idee ajendab kõiki Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust. „Bucolica“, „Georgica“. Horatius: „Ars poetica“
kättemaksuhimuga. Teda austati kui abielu- ja sünnitusjumalannat. * Poseidon merejumal. Oli samuti maavärinatejumal ja hobustejumal. Teda kujutati kolmhargiga. Ta põhjustas ja lõpetas torme oma suva järgi. Ta lõi hobused ja õpetas surelikud ratsutama. * Hades Zeusi ja Poseidoni vend. Valitses manalat, kus ta elas hiilgavas palees, mille oli ehitanud Hephaistos titaanide tööjõu varal. Tema kuningriigi piire valvas Kerberos. Hadese allilma hakati kutsuma Hadeseks. * Demeter taimekasvu- ja viljakusjumalanna; oli pikk, hästi lõhnav ja kaunis tegelane, kes õnnistas lemmikuid hea saagiga. Zeusi õde ning Rhea ja Kronose tütar. Esindas loodusjumaluste kolmandat põlvkonda, kuna tema ema oli Gaia. Tema ja Zeusi tütar oli Persephone. * Ares sõjajumal, tundis mõnu konfliktist, nautis verevalamist ja rõõmustas enda põhjustatud hävingu üle. Metsik ja isemeelne, ei mõelnud oma tegude õigustatusele või nende tagajärgedele.
annaabi.ee 
