seotud muinaspõllumeestega. Usundiliselt: luustikud kalmetes veidi segamini kas kirstu on pärast kõdunemist avatud ja luid kasutatud rituaalselt. 1. Ring kui päike surnud peaga ~ põhja 2. Kalm kui 3. Seos kalmete ja elamutega suunas (keskpäevane päike paistab näkku) surnumaailma piir (ilmselt mitte) Trivia Jõelähtme sarnane Taani alaga. Pikim mees 2 m (kalme välisringis väiksemas kirstus kahe koera luud ja jäneseluud). On leitud pintsette, habemenugasid, pronksnööpe, oimuehteid LAEVAKALMED Sõrve (2) ja Vao (1) sarnased kivikirstkalmetega, kuid kivid (suured) laevakujuliselt. Kalme sees kirstud (väikesed), kus põletusmatused. Leidub ka Oja- ja Kuramaal kas tegu kolonistide haudadega? Keraamika viitab pigem kohalikule päritolule. LOHUKIVID ehk väikeselohulised kultuskivid Eestis +1750. Need on levinud kivikirstkalmete läheduses, kuid pole täpses seoses. Teooria: a) rahvaloendus (surma või sünni puhul), b) varaste
Mõnes kalmes võis olla ka 4-5 matust. On välja pakutud, et kalmetel võis aset toimuda mitmeid rituaale, nt võeti luud välja ja tutvustati neile sündinud järeltulijaid. Selge on see, et kalmed näitavad, et surnud olid erilise au sees, nad olid järglastel kogu aeg silma all (ja vastupidi). Need on uued kultuurmaastiku elemendid, milledel on olnud tähtsus läbi aastasada ja tuhandete. Leide iseenesest on vähe, 36 kalmu kohta vähem kui 36 leide. Pronksist pintsette, habemenugasid, nööpe, oimurõngaid. Keila lähedalt Tuula külast leiti tutulus (koonus.. nagu trompeti otsik ). Taani kohta saame teada, seal oli ka maetud naine, kelle vöö kohal oli ka tutulus (nagu vööpannal). Vajangu külast leiti pronksmõõk, viidi Rakvere muuseumi. See pandi kokku teiste etnograafiliste asjadega. Hiljem avastati, et mõõk pärineb 900-800 eKr, seda kasutati hiljem u Põhjasõja aegu pulmamõõgana ühes talus.
maastikule jäetud objektid. Pea oli kividega kaetud, muu osa pealt võeti võib-olla vahepeal kivid ära. Võib-olla räägiti kontidega, tutvustati järeltulijaid jms. Luudega peeti ka pidu, osades kirstudes on luud läinud vahetusse. Olid ka laevkalmed, mida on Eestis ainult kolm Sõrves ja Vaos. Suuremad kivid on laotud ümber laevakujuliselt. Need on tehtud võib-olla Gotlandi eeskujul. Lohukive on Eestis üle 1750. Kalmetest on leitud mitmeid pintsette ja habemenugasid. Sageli esinevad pintsetid koos habemenoaga. Tuula tutulus, oli mingi kummaline asi, mis pandi hauda kaasa. Tutulus oli tegelikult aga vööehe. Taanist leiti üks laip, millel oli seelik, mis koosles nööridest. Et seelik väga ei lendleks, oli pandud pronksrõngakesed seeliku alla otstesse. Tegemist oli miniseelikuga. Ainus Eeestist leitud pronksiaegne mõõk on Vajangu külast pärit. See mõõk seisis väga pikka aega Rakvere muuseumis. Ükski arheoloog ei teadnud sellest midagi
Üritati oma esivanematega suhelda ka siis kui neist olid alles vaid luud. Sarnanevad ka mõned laevkalmed (eestis kolm). Suuremad kivid on paigutatud ümber laevakujuliselt ja sees on põletatud surnuga laip. Tõenäoliselt Ojamaa (Gotlandi) eeskujul. Lohukivid on kivid, mille pinnal on väike lohuke (asuvad seal, kus kivikirstkalmed). Ei tea, mis jaoks neid lohke tehti. Lohud on enam kui 1750 kivil Eestis, ümberkaudsetel aladel aga väga vähe. Tol ajal oli juba pintsette ja habemenugasid, tihti esinevad koos. Ainus eestis leitud pronksmõõk leiti Vajangust. 1975. aaastast alates oli rakvere muuseumis see mõõk, ükski arheoloog ei teadnud. Alles 2000 a paiku avastati. Pärineb Kesk – Euroopast. 11. LOENG Eelrooma rauaaja kultuurid Rauaaja esimene periood on eelrooma rauaaeg. Raua kasutuselevõtt on tähtis kogu inimkonna arengule. Raud on materjal, millel tugineb kogu materiaalne kultuur tänapäevani välja. Raud oli tähtis, sest:
annaabi.ee 
