sõjaväelasi mälestatakse ja austatakse kaua. Need mehed on astunud välja kaitseks ja headuse nõudmiseks. Noormehed, kes seovad end sõdimisega, peavad arvestama, et pere loomine on raskendatud. Loomulikult on võimalik pere luua, aga abikaasa ja laste südamevalu ning nende hirmutunne on kohutav. Kiired ja äkilised kodust lahkumised, löövad igasugused plaanid sassi. Pikalt sõjas viibimine muudab mõttemaailma, mistõttu meestega ei osata enam suhelda. nad võivad kergelt haavuda ega näita oma tundeid välja. kardavad rääkida ning koguvad kõik halva endasse. Sõda ei mõju sõdijatele ja lähedastele hästi. Kui sõjas jääda elama, siis vaimne pool võib surra. Eestlased on välja andnud filmi Nimed Marmortahvlil, mis põhineb Albert Kivika teose põhjal. See räägib eestlaste vabadussõjast, kus koolis käivad noormehed saadetakse sõtta, antakse püssid kätte, et astuda välja oma kodumaa kaitseks. On näha noormehi, kes teevad võidu jaoks kõike
Kui teatate lapsele ausalt, kuidas tema käitumine teile mõjub, on see hoopis vähem ähvardav sellest, kui vihjate, et ta on paha, kui ta niimoodi käitub. Mina-sõnum ütleb lapsele, et jätate vastutuse temale, et olete kindel, et ta suudab olukorraga hakkama saada, ning usute, et ta tuleb teie vajadustele vastu, kui annate talle võimaluse muuta oma käitumist. Mina-sõnumi saatja ütleb teisele, et on inimene, kes võib haavuda, piinlikust tunda, ehmuda, pettuda, vihastada või heituda. Paljastada oma tunded tähendab seda, et avate end täielikult teisele inimesele. Sageli leiavad vanemad, et neil on raske lastega lõpuni aus olla, kuna nad tahaksid nii väga eksimatud välja näha nagu neil polekski nõrkusi, nagu nad teaksid ja oskaksid kõike. Sellised vanemad peidavad oma tunded sina-sõnumite taha, süüdistades last, selle asemel, et näidata enda inimlikku palet.
arenedes muutuvad. Vaoshoitud konfliktide puhul on oluline hea mulje jätmine ja soov teist osapoolt mõista. Konflikti arenedes võib aga mingist hetkest enda jäetav mulje osutuda vähetähtsaks ning põhieesmärgiks saada vastaspoole hävitamine. 2.5. Haavatud õiglustunne Sageli on konfliktide põhjuseks haavatud õiglustunne. Õigluse küsimused võivad olla konflikti põhiküsimuseks kui ka konflikti arenemise kaasnähteks. Me võime haavuda erinevatel põhjustel. Üheks levinud jaotuseks on rääkida jaotus-, protseduuri- ja isikutevahelisest õiglusest. Jaotusõiglus tähendab seda, et me eeldame sarnase pingutuse eest sarnast tasu. Tavaliselt on jaotusõiglusega tegemist olukordades, kus jagatakse materiaalseid ressursse või teisi mõõdetavaid suurusi. Jaotusõigluse üle otsustab iga inimene ise, kes võrdleb oma pingutusi ja hüvesid teiste omadega. Üldiselt oleme tundlikud
Meis kõigis on sisemine tung kasvada, saada iseendaks, omada isiklikku arvamust, tegutseda, end maksma panna ja jätta endast jälg. Vahel ei toeta vanemad lapse kasvamist. See võib toimuda mitut moodi. Mõned vanemad klammerduvad lapse külge. Raske on loobuda lähedustundest ja soojusest, mida laps annab. Kui laps hakkab eemale tõmbuma, andub sisemisele sunnile ise maailma avastada, võib lapsevanem haavuda, endast välja minna või tunda end tõrjutuna. Üks moodus kasvamist ja iseseisvust pärssida on näha lapses endiselt abitut olendit ning teha tema eest kõik ära. Selline lapsevanem ei suuda näha last vigu tegemas. Näiteks kui beebi hakkab kõndima, võib vanem tunda kanget tahtmist joosta teda "päästma" iga kord, kui laps hakkab kukkuma. Selle tulemusel on laps pealtnäha valu eest kaitstud. Kuid alltekst on järgmine: "Ma pean sind abituks
annaabi.ee 
