Suitsiidsed kliendid tunnevad, et kriis on elu üle võimust võtnud ja tunnevad survet see kiiresti lõpetada. Nõustajad tunnevad sageli survet leida kiired lahendused. Kliendile antakse aega kaaluda muid võimalusi ja lahendusi ning loota, et kriis möödub. Kui kriis on endiselt olemas, tuleb paika panna uus lähenemisviis. 12. Liigita probleemid . Suitsiidsetel klientidel on nii distaalsed kui ka proksimaalsed probleemid ja riskitegureid. Mõned kliendi probleemid ja psühholoogiline haavatavused (nt meeleoluhäired, isiksuse häired, suitsiidikatsete ajalugu ) ei mahu esimese astme kriisiabi alla. Mõned probleemid on kergemini lahendatavad. Kui nõustaja kuulab kliendi lugusid, saab ta liigitada probleeme selle järgi, mida saab lahendada kohe ja need, mille puhul pikaajaline nõustamine võib olla kasulikum. See võimaldab nõustajatel tagada klientidele mõned kiired edusammud ja usk edusse tulevikus. 13
Erinevused riigiti o Demokraatiad: parlamentaarne, presidentaalne o Autokraatiad Riikide eesmärgid (Holsti) Julgeolek Heaolu Autonoomia – enam mitte nii oluline, suveräänsuses võiks olla, reaalsuses ei toimu Prestiiž Muud – missioon: teostada mingit ideoloogiat nt NSV, demokraatiat, inimõigusi Julgeolek „Rahvuslik julgeolek“ o Ettekääne o Sõjavägi, kaitsekulutused Haavatavused o Riigi omapärad Territoorium, mida kõik omale tahavad (nt Gibraltar Suurbritanniale kaubateedeks) Ohud o Konkreetsed – keegi ründab (nt Eesti kardab konkreetselt Vene riiki, Ukrainat rünnati konkreetselt idast) o Ohustatakse – valitust, ideoloogiaid/elustiile, majandust, kommunikatsioonivõrke (küberrünnak), inimjulgeolek Viisid julgeoleku tagamiseks
● Heaolu -> see ja julgeolek on kõige olulisemad! Samuti on heaolu väga kaasaegne (alles viimaseda ca 100 aastat) ● Autonoomia ● Prestiiž ● Muud, nt missioon (mingi teatud riigikord, nt NSVLis - IDEOLOOGIA) Julgeolek ● “Rahvuslik julgeolek” -> selle konkreetse riigi julgeolek, kes sellest räägib - Ettekääne - Sõjavägi, kaitsekulutused (pmst igal riigil on mingil määral; Islandil pole sõjaväge, Costa Rical VIST ka mitte) ● Haavatavused - Riigi omapärad -> nt geograafilised osad riigil (mägist maad on raskem vallutada kui lauskmaad, nt Eestit; Suurbritannia on saareriik ja sp pole seda ka eriti vallutada üritatud) ● Ohud - Konkreetsed - Mida ohustatakse? -> Territoriaalne terviklikkust, suveräänsust (nt valitsus kukutada), ideoloogiaid, elustiile (külma sõja ajal ütles USA, et NSVL ohustab nende ameerikalikku elustiili), majandust, rikkust, kübermaailma
vastavus nõuetele, riskide maandamine. Siin aitab meid näiteks etalonturbesüsteem ISKE. - Praktiline andmeturve: alates turvapaikade paigaldamise korraldamisest ja lõpetades turvaliste arhitektuuriliste lahenduste loomisega. Või vastupidi ;-) Reaalselt tuleb arvestada asjaoluga, et IT maailm on pidevas muutumises. See tähendab ühtlasi nii seda, et mis oli turvaline eile (MD5 algoritm) ei pruugi seda olla enam täna. Ja paraku, üks asi on meile teada olev informatsioon (teadaolevalt haavatavused puuduvad) – teine on reaalne olukord (häkker või eriteenistus leidis/lõi/tellis haavatavuse juba ammu, kuid pole seda laiale avalikkusele publitseerinud) Aktuaalsemad teemad andmeturbes Olulisemad teemad seoses praktilise andmeturbega on: - Kompetentsi omamine ja pidev täiendamine; - Turvalisuse aspektide arvestamine lahenduste disaini ja ekspluatatsiooni käigus; - Korrapäraselt toimivate kontrollmehhanismide tagamine.
annaabi.ee 
