Seejuures on kõige rohkem eravalduses haavikuid Saaremaal (6,9% erametsade pindalast) ja Läänemaal (4,5% erametsade pindalast) ning õige vähe Hiiumaal (1,2%) ja Põlvamaal (1,5%). Hoopis suurematel pindadel on haaba segametsades. Kõrvalpuuliigina kasvab ta peamiselt viljakamate kasvukohtade kuuse- ja kaseenamusega puistutes. Üldiselt ongi Eestis ühe liigi metsi (puhtpuistuid) üsna vähe. Märgitakse, et koguni kaks kolmandikku meie metsadest on segapuistud [8]. Haavapuidu (kõikide puistute koosseisus olevate haabade) tagavara on suurem Ida-Virumaa, Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaa riigimetsades. Haavapuidu osatähtsus on suur (üle 10% puistute üldtagavarast) ka Käru, Taagepera ja Orajõe metskonnas. Erametsades leidub haavapuitu rohkem mõnede Saaremaa (Kaarma, Pihtla, Valjala, Laimjala, Pöide) ja Läänemaa (Ridala, Taebla, Martna, Lihula, Hanila) valdade metsades [16].
nagu lisatud piltidelt on näha ilmnes ainult pindset immutust. Üksikutes kohtades esines süviti immutust. Kuusepuidul on poorid üsnagi suletud ja see võis mõjutada immutusprotsessi. Haaval esines meil üle 50%-ine kaalu kasv kuid esines enamasti immutus ainult pinnakihis. Haab oleks teoorias pidanud imama vägagi korralikult immutusvedelikku ja oleks pidanud sügaval puidu sees see esinema. Teoorias oleks ka läbinisti immutus olnud võimalik. Meie haavapuidu korral võis olla tegu väärlülipuiduga. Ning selle tõttu oli immutusvahendi neeldumine raskendatud. Suurim kaalukasv esines meil männipuidul. Antud puidutükil ei esinenud küll igalpool läbinisti immutust kuid oli näha, et kõvasti oli neeldunud erinevates puidu osades meie lahust. Läbinisti imbumist võis takiśtada männil lülipuidu osa, kus on poorid kinni. Enamasti saime teooreetiliste teadmistega üsna lähedased tulemused v.a. haava korral. Omandasime ka mingi
töödeldavaid materjale üldse), sobivus väga paljudesse kohtadesse. 24. Puidu kui ehitusmaterjali negatiivsed omadused: ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne), hügroskoopsus (niiskusesisaldus kõigub), kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), süttivus (olulisemaid puudusi, paljudes kohtades on selle omaduse tõttu kasutamine piiratud), kahjustatav putukate ja röövikute poolt, suured töötlemiskaod. 25. Haavapuidu eriline omadus ja kasutusala: Eestis kasvavatest puudest on haab kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides). Haavast on tehtud ka katuselaaste. 26. Tähtsamad puiduliigid tähtsuse järjekorras: Mänd, kuusk, kask, tamm, saar, sanglepp (mustlepp), haab. 27. Puidu ebaloomulikud värvused ja need viitavad: ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus. Need on enamasti puidu
suuri haabasid, siis selleks ajaks, kui uus metsapõlvkond lendorava jaoks piisavalt vanaks saab, on alles jäetud puud tõenäoliselt leidnud kas loomuliku lõpu või liiga suured ja tüvemädanik neis liiga kaugele arenenud, et kanda endas lendoravale sobiva suurusega õõnsusi. Metsamajandamine on aastatega muutunud järjest intensiivsemaks ning selle käigus raiutakse maha puud vanuses, kuhu ei ole veel kujunenud lendoravale vajalikke õõnsusi elamiseks. Pikka aega ei tuntud haavapuidu vastu nii suurt huvi: seda ei olnud hinnatud niivõrd väärtuslikuks. 2006. aastal alustas tööd Kunda haava puitmassi tehas, mis kasutab suures koguses just haavapuitu. Haava metsamajaduslikuks raievanuseks on määratud 40 aastat, see on aga umbes 20 aastat noorem kui lendoravale sobiva pesapuu vanus. Siinkohal on ohuks, et ainult mõned vähesed metsad saavad kasvada kuuekümne aastaseks või vanemaks, mis sobiksid lendoravale elupaikadeks (Timm; 2008). 20. sajandi 2
suuri haabasid, siis selleks ajaks, kui uus metsapõlvkond lendorava jaoks piisavalt vanaks saab, on alles jäetud puud tõenäoliselt leidnud kas loomuliku lõpu või liiga suured ja tüvemädanik neis liiga kaugele arenenud, et kanda endas lendoravale sobiva suurusega õõnsusi. Metsamajandamine on aastatega muutunud järjest intensiivsemaks ning selle käigus raiutakse maha puud vanuses, kuhu ei ole veel kujunenud lendoravale vajalikke õõnsusi elamiseks. Pikka aega ei tuntud haavapuidu vastu nii suurt huvi: seda ei olnud hinnatud niivõrd väärtuslikuks. 2006. aastal alustas tööd Kunda haava puitmassi tehas, mis kasutab suures koguses just haavapuitu. Haava metsamajaduslikuks raievanuseks on määratud 40 aastat, see on aga umbes 20 aastat noorem kui lendoravale sobiva pesapuu vanus. Siinkohal on ohuks, et ainult mõned vähesed metsad saavad kasvada kuuekümne aastaseks või vanemaks, mis sobiksid lendoravale elupaikadeks (Timm; 2008). 20. sajandi 2
Värvus maltspuit hele, valge; tüve tumedam keskosa on väärlülipuit. Haab on maltspuiduline puuliik. Haab on hajulisooneline puuliik, sooned ei ole palja silmaga nähtavad. Aastarõngad on halvasti nähtavad. Puit on sirgekiuline ja pehme. Väga kergesti töödeldav Tihedus 490..540 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 110 Mpa Survetugevus pikikiudu 42..47 Mpa Kõvadus radiaalpinnal 250..270 Janka Haavapuidu kasutusalad : Ehituspuiduna teatud spetsiifilistes kohtades näit. saunas. Tarbepuiduna mitmesuguste toodete valmistamiseks. Keemiatööstuses paberitööstuse toorainena. Lepp (Almus) Meil kasvab kahe liigina _Valge lepp (Almus incana) Must lepp ehk sanglepp (Almus glutinosa) Värvus kollakast rvus roosakani, õhu käes muutub tumedamaks Lepp on hajulisooneline puuliik, sooned ei ole palja silmaganähtavad.
krooni ja see on suuruselt teine välisinvesteering Eesti majandusse. 100% Estonian Celli toodangust eksporditakse ja seda kasutatakse pealistatud trükipaberi (49%), katteta trükipaberi (16%), tualettpaberi (12%) ja teiste paberi- ja papitoodete valmistamiseks. Peamiseks ekspordituruks on Euroopa, ettevõte on kasvatanud tootmis- ja müügimahte isegi majanduskriisi ajal. Põhjus seisneb paberitööstuse kohta suhteliselt keskkonnasõbraliku tehnoloogia rakendamises. Haavapuidu omadused ja kasutatav tehnoloogia teevad pleegitamise küllaltki keskkonnasõbralikuks, samuti saavad BCTMP ostjad oluliselt vähendada oma tootmisprotsessi energiamahukust. Ehkki Estonian Cell on suurimaid elektrienergia tarbijaid Eestis, põhjuseks kaks 17 MW elektrilise tarbimisvõimsusega peenestit, on tema keskkonnaeelisteks: - väävlivaba tootmisprotsess; - kloorita pleegitamine; - väike puhta vee tarbimine;
annaabi.ee 
