taimes. ... 4. Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse; b) kus erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub vare sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 5. Millal ja millest tekib taimes sekundaarne meristeem? Tekib juba eristunud kudedest; tekivad teisesed koed; toodab taimele kaitsvat kihti. Korgikambium ja haavameristeem. 6. Tipmine e. aplikaalne meristeem. a) mis taimes sellest meristeemist oleneb? b) mis iseloomustab selle meristeemkoe rakke? a) tagab elundite pikkuskasvu kas elundite tippudest või sõlmedest vahekasvu teel
2. Missugused on meristeemkudede iseloomulikud tunnused? Missugune jagunemise tüüp on iseloomulik meristeemkoe rakkudele? Missugused erinevused on meristeemkoe rakkude ja lehe eristunud rakkude ehituses? - Koosneb tihedalt paiknevatest elusrakkudest, kaks omadust - kiire paljunemine, diferentseerumisvõime, ta tagab kiire taimemassi juurdetootmine - primaarne ja sekundaarne meristeem, eristatakse 4 meristeemide rühma tipmine, külgmine,vahe, haavameristeem -meristeem rakkude õõs on täidetud tsütoplasmaga , keskel asub suur tuum, suuri vakuoole ei ole, rakukest on väga õhuke. -?????????? 3. Milles on esi ja teismeristeemi erinevus? Mis on prokambium? -primaarne meristeem tekib kohe, kui seemnes hakkab arenema idu, sekundaarne tekib eristunus kudedest tavaliselt hiljem kui esimeristeem - prokambium koosneb piklikest teravnenud otsega meristeemirakkudest, mis paiknevad
sõlmevahedes ja lehtede ning õieraagude alusel *külgmine meristeem õistaimede organites, kaheidulistes ka juhtkimpudes niine- ja puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeosa ümber (haavakoed/uued organid) Kattekude *epiderm koosneb *epiderm katab noori lehti *õistaimedes ühest kihist tihedalt ja varsi (neis paiknevad paiknevatest elusatest õhulõhed gaasivahetus ja rakkudest transpiratsioon) (kloroplastid *korkkude ümbritseb
väiksemad rakuvaheruumid ehk intertsellulaarid. Suured rakuvaheruumid esinevad veetaimede ja sootaimede lehtedes ja vartes, tagades taimede vees püstipüsimise. Koetüübid on seotud üksteiseks üleminekutega, enamasti täidavad koed samaaegselt mitut ülesannet. Sageli muutuvad kudede funktsioonid taime ontogeneesi käigus. Algkoed ehk meristeemid Tipmine meristeem Külgmine meristeem e kambium Vahemeristeem Haavameristeem e kallus Algkude koosneb pidevalt jagunevatest, piiramatu jagunemisvõimega initsiaalrakkudest Histogenees - initsiaalrakkudest püsikudede moodustumine Organogenees - uute organite teke diferentseerumata algkoest ehk meristeemist Osad pooldunud algkoe rakud jäävad meristeemi, osad diferentseeruvad teisteks kudedeks Rakud on väikesed ja õhukese kestaga, asuvad tihedasti üksteise kõrval · Tipmine meristeem pungades, varte ja juurte tipus, paiknevad kasvukuhikutena,
18.Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse? b) kuidas erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub varre sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 19.Epiderm: a) mida ta endast kujutab lehtede kattekoena? mille poolest epidermi rakud erinevad teiste kudede rakkudest? Epiderm on primaarne kattekude ning katab noori lehti ja varsi. Koosneb ühest kihist tihedalt paiknevatest elusatest rakkudest. Rakud on sopilised, et üksteisega paremini sobituda. Epidermis on õhulõhed, mis koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahel olevast õhupilust. 20
Püsivalt poolduvad – pidevas paljunemises Kõrresõlmedes – vahemeristeem Hajusalt lehtedes – hajus meristeem Varre ja juurte juhtkimpudes – külgne meristeem e. kambium Taime vigastatud kohtades – haavameristeem e. kallus Püsikoed 1. Kattekude a) Epiderm – 1-kihiline tihedalt paiknevate (vaheruumideta) rakkude kiht b) Periderm e. korkkude – puitunud taimedel epidermi asemel 2. Põhikude e. parenhüüm
· Taimekoed jagunevad: algkoed(asuvad juure, varre jne kasvukohas, rakud väiksed, ümarad, püsivalt poolduvad) ja püsikoed. · Püsikoed jagunevad: kattekoed, juhtkoed, põhikoed, tugikoed, erituskoed. · Juure, varre ja punga kasvukuhikutes tipmine meristeem(põhjustab pikkuskasvu) · Kõrresõlmedes vahemeristeem · Hajusalt lehtedes hajusmeristeem · Varre ja juure juhtkimpudes külgmine meristeem e. kambium · Vigastatud kohtades kallus e. haavameristeem KATTEKOED · Epiterm noortel taimedel, ühe kihiline, rakuvaheruumideta, läbipaistvad rakud, rakkude vahel õhulõed, korkkude e. periderm, puitunud taimedel epidermi asemel. JUHTKOED · Floeemis sõeltorud ja saaterakud; piknenud elusrakud · Ksüleemis trahheed; ilma otsmiste rakukestadeta, pikad torujad rakud, surnud rakud · Trahheiidid eelmistest lühemad, torujad, tippudest ahenenud, surnud rakud. TUGIKOED
Taimedel jagunevad: ◦ Algkoed e. meristeemid ◦ Põhikoed ◦ Kattekoed ◦ Tugikoed ◦ Juhtkoed ◦ Erituskoed Loomadel jagunevad: Lihaskude Sidekude Epiteelkude Närvikude Algkude Koosneb tihedalt paiknevatest elusrakkudest Meristeemi rakkudel on kaks põhiomadust: Kiire paljunemine Diferentseerumisvõime Ülesanne: tagada kiire taimemassi juurdetootmine Primaarne ja sekundaarne meristeem Jaguneb neljaks eri tüübiks: • tipmine; • külgmine; • vahe-; • haavameristeem. Algkoed vs Tüvirakud Taimedel esinevad algkoed, mis funktsioneerivad kogu taime elu vältel. Võimaldavad taastoota organeid. Loomorganismidel kas embrüonaalsed või somaatilised tüvirakud. Embrüonaalsed võimaldavad erinevatel kudedel tekkida, somaatilised asendavad kulunud rakke. • Pole diferentseerunud • Võimelised tootma uusi rakke • Võimelised jääma algkoeks/tüvirakuks või muutuma teisteks kudedeks Primaarne ja sekundaarne meristeem
paljunemisvõime ja juur) eristumis- ehk Vahemeristeem Varrelülide alumises diferentseerumisvõime osas (nt kõrrelistel (võime muutuda teiste sõlmedes) koeliikide rakkudeks) Haavameristeem e kallus Elundite vigastatud kohtades KATTEKUDE Epiderm on tavaliselt Lehtede, noorte varte üherakukihiline, koosneb ja viljade pinnal Kattekoe rakud paiknevad elusatest rakkudest; epidermi tihedalt üksteise kõrval ja katab kutiikula või vahakiht; kaitsevad taime sisemisi
annaabi.ee 
