Soe vesi, rand, päike. Talv on selle kõrval väike. Puudu on ainult vihm ja äike, näha tahan ma veel kõike. Selleks kohaks on Pirita, mille ilu on piiritu. Tahan kuulda lainete kohinat, boonuseks tuulte mühinat. (Tsit.: http://www.lyrics.ee/est/poems/user_poems/show_poem/id-439) II Kodumets I Tean metsi sügavaid, tean suuri laani, Kun kuusesambad pilvi toetavad, Kuldkäbivihma alla poetavad Ja oksad kõrgelt ulatavad maani. Kun õitsvad sõnajalad ööl vaid Jaani, Kui haavalehed müha koetavad Ja mändi ladvul tuuled soetavad Kui sulakutsva vile jumalPaani. Ja sääl on metsavaimu koduase, Sääl jaaniussest hiilgab rohelsammal, Kui tõrvikmiljonitest surnuhavval. Ei muid ma sinna vii, ei võõraid ligi lase; Sääl vestlen mina vaid, me sõbrad truud, Öö, metsvaim, mina ja ei ühtki muud. Juhan Jaik: Rõuge kiriku kell. Tallinn, 1924. (Tsit.: http://www.kirmus.ee/erni/rmtk/jaik/roug_ftx.html) III "Miks te üritasite vanglast põgeneda
Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu.(kiirekasvuliseim puu Eesti metsades). Haava eluiga on alla 100 aasta. Suured haavad on enamasti juba seest mädad, seda põhjustavad paljud seeneliigid. Haavakoor on teistest puukoortest toitvam. Halli tooniga haavad nakatuvad seenhaigustesse kergemini, kui roheka koorega haavad(elujõulisemad tänu klorofülli rohkusele). Haavalehed värisevad, kuna lehelaba kuju on ümar ja vars pikk. Haavast valmistati vanasti haabjaid (paat). Vanasti vooliti haavast lusikaid, kulpe (toidunõusid). Praegu hindab haaba paberitööstus (töötlemiseks kulub vähem kemikaale). Parim tikkude valmistamiseks, kuna puit ei ole rabe. Haavast valmistatakse saunalavasid(ei aja välja vaiku, istumisel ei tundu kuum ega konarlik. Vanad haavad rikastavad metsas elustikku (on elutähtsates sidemetes kümnete linnuliikidega). 2
vraki härmatand aurukatlas kümne varba-ämbliku varjud laskumas läbi säärte kergete ulmasõelaga sõelut pilvede mööda kuunähteist kerdat niiti taldade tuulesele kiltmaale 16 Peopesad muruga kaetud peeglid läbistet sõrmin-ojaden kus hüpleb lutsukivena pilke küüned linnusulised tootemid vastu õhtutaevast mis toetub õlgade petlikule kaljuseinale tuikuva pimedusrongi tuleku eel piki selgroo siksakset raudteed Puusad klaasist haavalehed rüütuvad uduste tähtedega liblikatiibu ujumas kraatreis mis on avand rindades-vulkaanes hetkete kihav kivirahe Naba sulguv ning avanev puri tuuletul minestusjärvel tõugata kuristikku horisont lennuk sulamas keevas vihmas maandub metsa habetet maski all sosistavale kaevandusesuule haljusesooni kumab käikude seintes, naeratusega peatub süda Juuli 1941 Tartus Tolmusele taevale silmavee vikerkaar ilmunud ühendama surijaid joobnuiga Kivi taldrikul akna taga näljane sangar
• Füüsikaline pendel- Füüsikaliseks pendliks nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. • Kirjelda energia muundumisi vedru otsa riputatud koormise võnkumisel. • Milliste pendlitega saaks siduda neid näiteid: a) benjihüpe; b) pika juhtme otsa kinnitatud laelamp; c) rippuv tabalukk? Võnkumised looduses ja tehnikas, Võnkumised meie ümber • Looduses võib kohata mitmeid vabalt võnkuvaid kehi. Puud kõiguvad tuules, haavalehed värisevad ning vees ujuv puunott õõtsub üles-alla. Enamik sellistest võnkumistest ei täida mingit kindlat eesmärki, kuid mõned võivad siiski ka kasu tuua. Õite kõikumine äratab tolmeldavate putukate tähelepanu, kõikuvatest viljadest levivad seemned kaugemale ning peente ja lapikute rootsude otsas rippuvate haavalehtede värisemine aitab puul paremini valgust püüda ja vee aurumist reguleerida. • Sundvõnkumist kasutavad elusolendid liikumiseks. Näiteks me liigutame
12. Jälgiti, kas lindudel on nokad tuule poole (vihma, ilmamuutuse tunnus) või põhja poole (tuleb külma), kas nad istuvad puu ladvas (külma ilma tunnus), vihtlevad või pesevad (vihmaenne) või kõnnivad maas (sula). 13. Rahutut lendu, asukohavahetust, käratsemist võeti kui ilmamuutuse saju, sula, tuule, tormi, (harvemini) hea ilma märki. 14. Lõuna-Eestis arvati, et kaerakülvi aeg on käes, kui haavalehed puul istuva varese ära katavad. 15. Kui rukkioras põllul jüripäevaks varese ära varjas, arvati, et tuleb hea rukkisaak. 16. Kui vares lendab õue ja hakkab kraaksuma, küsitakse: ,,Kui sa tead head, lehvita tiibu, kui tead halba, noki varbaid, ja kui sa midagi ei tea, siis lenda ära". Varesega seotud vanasõnu: 1. Kui vares enne küünlapäeva pesa teeb, läheb lumi enne maarjapäeva ära. 2. Vares viib maarjapäeva hommikul esimese pesapalgi kohale. 3
annaabi.ee 
