madal(jää-lumi) ja kõrge( märg- kuiv tee). Need vastavad erinevatele kontroll väärtustele. - Identifitseerima sõidu iseärasused (äkilised pidurdused ja kiirendused). · Kurvis. Kurvid tuvastatakse tagarataste kiiruste erinevuse jälgimisel (sisekurvis asuv ratas pöörleb aeglasemalt kui väliskurvis asuv ratas). · Muutused haardumises (hea haardumisega alalt halva haardumisega alale või vastupidi): ratta libisemine, sellise olukorra avastamiseks võetakse arvesse kiirendamist ja pidurdamist. · Eba-sümmeertia (ratastel mis on ühel pool autot on hea haarduvus, ratastel mis on teisel pool autot on halb haarduvus). Ühe poole rataste libisemine võrreldakse teise poole ratastega.
teistest erineva, kiirenduse ja pidurduse väärtuse. Kokku võttes aju võtab arvesse kahete erinevat haardumise äärmust: madal(jää-lumi) ja kõrge( märg- kuiv tee). Need vastavad erinevatele kontroll väärtustele. Identifitseerima sõidu iseärasused (äkilised pidurdused ja kiirendused) · Kurvis. Kurvid tuvastatakse tagarataste kiiruste erinevuse jälgimisel (sisekurvis asuv ratas pöörleb aeglasemalt kui väliskurvis asuv ratas). · Muutused haardumises (hea haardumisega alalt halva haardumisega alale või vastupidi): ratta libisemine, sellise olukorra avastamiseks võetakse arvesse kiirendamist ja pidurdamist. · Eba-sümmeertia (ratastel mis on ühel pool autot on hea haarduvus, ratastel mis on teisel pool autot on halb haarduvus). Ühe poole rataste libisemine võrreldakse teise poole ratastega. 1- ; 2 - ; 3 - ; 4 - ; ; 6 - ; 7 - ; 8 - ; 9 - ; 10 - ; 11 - ; 12 - ABS; 13 - ABS
Kui maasturitel puudub keskdiferentsiaal (Toyota LandCruiser 40), pole vaja selle pärast ka muretseda, sest esi- ja tagakardaan on jäigalt ühendatud alati, kui esisild on sisse lülitatud. Ülaltoodud näite puhul tekitab keskdiferentsiaali lukustamine olukorra, kus esi- ja tagakardaan peavad pöörlema sama kiirusega. Kuna mõlemad tagarattad haarduvad korralikult, veavad nad autot edasi. Keskdiferentsiaali ei tohi lukustada kõval, hea haardumisega pinnasel, kuna pööramisel tekkiv vajadus osa rattaid "ringi vedada" koormab asjatult jõuülekannet. Mis juhtub kui haardumise kaotab nii esi- kui tagaratas? Oleme olukorras, kus üks esi- ja üks tagaratas on haardumise kaotanud (näiteks diagonaalis kraavi ületades või üks külg kraavis). Veojõud kandub läbi kardaanide ja diferentsiaalide ratasteni, aga kuna vähemalt üks ratas käib ringi, seisab auto paigal. Pelgalt keskdiferentsiaali lukustamisest pole abi, sest nii esi kui
3 " 0,58 min 4 " 0,58 min Dumperi laadimisaeg: tla = 1,84 min 11. Määrame dumperi täislastis liikumise aja: teelõik A B pikkus 500 m kogutakistus 4 + 2 = 6% (s.o. kaldetakistus + veeretakistus) pinna struktuuri klass 0.0 haardetegur 0,9 Lisast 2 diagrammilt 1 näeme, et haardumisega probleeme pole. diagrammilt 2 määrame täislastis liikumise aja: teelõigu kogupikkus on 500 m, võtame diagrammilt: sõltuvalt kogutakistusest 5% on aeg 1,4 min sõltuvalt strukt. klassist 0.4 on aeg 0,6 min arvestame pikima ajaga teelõigu A-B läbimiseks, s.o. 1,4 min teelõigu läbimise aeg tAB = 1,4 min. teelõik B C pikkus 150 m
annaabi.ee 
