veotrossi tbest liigub rippvanker. *Sille on 150-600m, erijuhul le 1km, tstevime harilikult kuni 25t, erijuhul 150t. *Kaabelkraana on otstarbekas suurtel puidulaoplatsidel, karjrides ja vesiehitusel. *ta vib olla kujndatud ka radiaalkraanana, selle ks ots liigub ringjoonel ber teise. *Noolkraana tpi kraanadel--nool-, torn-, prtaal-, konsol-, jmt kraanal -- on lastihaardeseadis riputatud kraananoole vi seda mda liikuva lastivankri klge. *Haardeulatust saab muuta noole kaldenurka vi pikkust muutes vi noolele liikuva lastivankri abil. *Haardeulatuse suurenedes tstevime enamasti vheneb. *Liikurkraana tstevime on harilikult kuni 120 t krgus kuni 150 m.
varjamatu raevuga jesuiitide tegevust. Lisaks sellele näitas ta, et nende ohjeldamatu praktika jääb riigis karistamatta, mille tõttu nad muutuvad päev-päevalt jultunumaks. Pascal mõistis millisesse ohtu ta ennast nende kirjutistega seab, et ta mängib tulega ja riskib peaga. Kantsleri käsul otsis ,,Kirjade" autorit politsei , kuid tulutult. Pascalil oli palju sõpru kes teda aitasid ja vajadusel varjasid. Ühes kirjas teatas ta, et ta asub väljaspool jesuiitide mõjuvõimu ja haardeulatust. Ta kirjutas ,,Ma ei karda teid... maailmalt ei looda ma midagi, ei karda midagi ega soovi midagi; jumala abiga ei vaja ma ei rikkust ega võimu... Te võite anda hoobi Port-Royalile, aga minule te seda teha ei saa. Sorbonne`ist saab inimesi välja süüa, aga mind minust välja süüa ei saa. Te võite tarvitada vägivalda preestrite ja doktorite kallal, aga minu kallal te vägivalda tarvitada ei saa, sest minul ei ole neid ameteid." Pascali ,,Kirjadel provintslastele" oli väga suur menu
Väljatõugatuse tunne, mida tänapäeval tekitab majanduslik kriis või etniline või muu võõrus, on nii teataval viisil ravitav või vähemasti leevendatav religioosses ruumis, kus indiviid usub samastumisest osa saavat, olles sümboolses kogukonnas omaks võetud. Ta siirdub etnilise, sotsiaalse või poliitilise väljatõugatu kohalt sümboolse omaksvõetu kohale; ta saavutab juurdepääsu võimupositsioonile, mis seni jäi tema arvates väljapoole haardeulatust." (Krull 1998: 136-137). Kui mässu võimalus kaob, kaob lisaks religioossele sidemele ka väljatõugatuse tunde ületamise võimalus: algpunkti naasta ja leping taasformuleerida. See tähendaks nii reaalse mässu (koos segaduse ja paratamatu toorusega) kui ka sümboolse mässu (mis teostub religioosses või esteetilises sfääris) võimatust: normaliseerivast survest oleks võimatu pääseda ning iga mässuline tegu oleks võltsitav millekski muuks (viimase eest hoolitseks meedia).
Tekst keskendub ainult peamisele. Tegelaste arv on piiratud ja tavaliselt jäävad nad muutumatuteks. Novell on tihe ja läbimõeldud, väga hoolikas ülesehitus on suletud novellil, kus pinge järkjärguline tõus viib üllatava lõpplahenduseni e püäntini. Avatud novell on hajusam, püänt võib puududa. Novellizanri isaks peetake Giovanni Boccacciot, kes sai tuntuks raamatuga "Dekameron". JUTUSTUS - pikkuselt novelli ja romaani vahepeal. Tal pole novelli tihedust, ega romaani laia haardeulatust. Jutustuse tegelaste arv on suurem kui novellis, tegevus pole nii ühtne kui novellis, vatluskese võib liikuda mitmete paralleelselt arenevate tegevusliinide vahel. MINIATUUR e LAAST - viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Novellist lühem, mõne lehekülje pikkune, tegevust on vähe või puudub hoopis. Ükkõik kui piiratud poleks miniatuuri kujutlusväli, ta loob oma ainest tervikliku kogupildi. Domineerib lüüriline meeleolu või filosoofiline mõtisklus.
annaabi.ee 
