........................................................................................7 2.3 Lüllemäe küla...................................................................................................................8 2.4 Mähkli ja Jõeperä küla.....................................................................................................9 2.5 Apja, Kolski, Koobassaare küla......................................................................................11 2.6 Haabsaare küla...............................................................................................................12 2.7 Ähijärve küla..................................................................................................................13 2.8 Kaika küla.......................................................................................................................14 3. KVANTITATIIVNE ANALÜÜS RAHVASTIKU ANDMETELE 2000 JA 2012 ..............16 KOKKUVÕTE...........
ning ajaloolise- ja haldusjaotuse ülevaatega. 2) Teises peatükis on välja toodud uuritavate külade asukoht, iseloomustavate faktide ja rahvastiku suurus aastatel 2000 ja 2012. 3) Kolmandas peatükis analüüsin rahvaarvu muutusi aastatel 2000 ja 2012. 3 2000 a. 2012 a. KÜLAD KOKKU Mehed Naised KOKKU Mehed Naised Haabsaare küla 43 21 22 19 11 8 Jõeperä küla 38 19 19 35 18 17 Kaika küla 50 21 29 39 19 20 Koobassaare küla 28 15 13 18 10 8 Lüllemäe küla 305 129 169 253 117 136 Mähkli küla 13 7 6 18 13 5 Rebasemõisa
[4] 3. Lüllemäe kuplistik- Karula kõrgustiku läänepoolne geomorfoloogilis-maastikuline esindusala. Siin paikneb kõrgustiku kõrgeim punkt – liigestatud pinnamoega 137 meetri kõrgune Rebasemõisa Tornimägi, mis on ka suurima suhtelise kõrgusega (veidi üle 60 meetri). Lüllemäe kuplistiku ida- ja läänepoolne vöönd on madalam, künkad kaetud metsaga, nendevahelistes nõgudes levivad võsastunud endised soised niidud ning maastik on seetõttu vaateliselt suletum. [4] 4. Haabsaare mõhnastik- ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. [4] 5. Pikassaare oosmõhnastik- huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare metsavahikoha ümbruse rööbitise asetusega oosmõhnadele. Keskmise kõrgusega kuplid
[4] 3. Lüllemäe kuplistik- Karula kõrgustiku läänepoolne geomorfoloogilis-maastikuline esindusala. Siin paikneb kõrgustiku kõrgeim punkt liigestatud pinnamoega 137 meetri kõrgune Rebasemõisa Tornimägi, mis on ka suurima suhtelise kõrgusega (veidi üle 60 meetri). Lüllemäe kuplistiku ida- ja läänepoolne vöönd on madalam, künkad kaetud metsaga, nendevahelistes nõgudes levivad võsastunud endised soised niidud ning maastik on seetõttu vaateliselt suletum. [4] 4. Haabsaare mõhnastik- ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. [4] 5. Pikassaare oosmõhnastik- huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare metsavahikoha ümbruse rööbitise asetusega oosmõhnadele. Keskmise kõrgusega kuplid asenduvad väikeste
Lüllemäe ümbruses leidub kaksik-, kohati isegi kolmik- ja nelikkupleid. Metsa ja põllumaa paiknemisest tulenevalt saab seda ala omakorda jaotada kolmeks vööndiks. Kolmest vööndist keskmine Rebasemõisa- Tarupedaja vaheline ala on põllumajanduslikult domineeriv ala kõrgustikus, kuigi elanikke asub seal vähe. Ida- ja läänepoolne vöönd on madalam, künkad kaetud metsaga, nendevahelistes nõgudes levivad võsastunud niidud. Haabsaare mõhnastik Ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. Siinsed järved on küllalt sügavad; neist Savijärv (17,6 m) on Karulas sügavaim. Tuntud on heade supluskohtade ja laagripaikadega Üdri järv Kaika-Lüllemäe tee lähedal.
korraldatakse külastustegevusega kaasneva prügi koristamine. Viisid kuidas kuidas leevendada turismi negatiivset mõju kohalikule elanikkonnale Selleks, et leevendada turismi negatiivseid mõjusid kohalikule elanikonnale:1. tehakse ettepanekud kruusateede hooldamiseks sagedamini külastatavates kohtades (tolmuvabad lõigud küla läbivatel teedel, hööveldamine); 2. toetatakse ettevõtluse elavdamist senistes tõmbekeskustes (Haabsaare, Kaika, Ähijärve, Karula, Lüllemäe) luues töökohti ja säilitades keskkonda; 3. ei planeerita ega kooskõlastata rahvuspargi alale keskkonda koormava teenindussektori arendamist. Lõbustusteenindusasutuste (golfiväljakud, Tivoli jmt), mis toovad rahvuspargi alale lisarahvast, arendamist ei toetata ega kooskõlastata. Soositakse väikeste, ümbruskonda sobivate soovitavalt 10
annaabi.ee 
