a. Tugev elektrolüüt on aine, mis vesilahuses peaaegu või täielikult dissotseerub ioonideks. Tugevateks elektrolüütideks on tugevad happed, tugevad alused ning soolad, mis on hästi lahustuvad Nt: H2SO4; HNO3; KOH; KCl; NaCl; HCl b. Nõrgad elektrolüüdid on ained, mis vesilahuses dissotseeruvad ioonideks vähesel määral. Nõrkadeks elektrolüütideks on nõrgad happed ja nõrgad alused Nt: H2PO 4; NH4; H2CO3; CH3COOH. c. Mitteelektrolüüt on molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone. Mitteelektrolüüdid on näiteks lihtained (hapnik, jood), oksiidid (CO, NO, Al 2O3 ning paljud orgaanilised ained (suhkur ehk sahharoos, etanool). 3. Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena
Põhjustab kopsuhaigusi, bronhiiti jms. Poloonium- Avastasid ja eraldasid uraanimaagist M.Curie-Skłodowska ja P. Curie 1898. radioaktiivne element, stabiilseid isotoope pole.Äärmiselt haruldane element. Saadakse suuremates kogustes (grammides) 209Bi kiiritamisel neutronitega või prootonitega. OM: pehme hõbevalge metall, oksüdatsiooniastmed: -II, II, IV (stabiilseim) ja VI. Õhus oksüdeerub. Reageerib hapetega → PoII (roosa) → PoIV (kollane).Vesinikuga → lenduv hüdriid H2Po (divesinikpoloniid); Metallidega → poloniidid, saadakse kuumutamisel; hapnikuga → PoO2 tahke aine, 2 kristallvormi (kollane ja punane); Biotoime: energiaallikas “aatomipatareides”, kosmoseaparaatides, teisaldatavates seadmetes. Po ja tema ühendid on väga mürgised 17.rühm: halogeenid F, Cl, Br, I, At ns2np5, o-a 0, -I.(püsivaim) kuni VII. Halogeenidele on iseloomulik eriti suur elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus.
O, S, Se, Te, Po. Kalkogeenide aatomite väliselektronkihil on 6 elektroni, mida iseloomustab järgmine valem: s2p4. Ühendeis on kalkogeenide o.-a. II kuni VI. Kalkogeenide rühmas OPo toimub üleminek mittemetallidelt metallidele. Esimesed kolm elementi (O, S, Se) on mittemetallid, Te on poolmetall ja Po on metall. Kalkogeenide vesinikuühendi valem on H2E. Seejuures muutub vesinikuühendi iseloom rühmas korrapäraselt. H2O on neutraalne aine, H2S, H2Se, H2Te ja H2Po on happelised, kusjuures happelisus kasvab H2OH2Po suunas. Kalkogeenid (välja arvatud O) moodustavad kaks oksiidi EO2 ja EO3, mis mõlemad on happelised, ning neile vastavad happed H2EO3 ja H2EO4. FOSFOR---PHOSPHORUS---P 1s22s22p63s23p3 1. Leidumine looduses ja saamine. Fosforit leidub looduses ainult ühenditena fosforiitide ja apatiide näol. Nende peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat Ca3(PO4)2.
anioonideks. Toiteelement Toitaine Ehituslikud elemendid Süsinik, C CO2 Vesinik, H H 2O Hapnik, O O2 Esmajärgulised makroelemendid − + Lämmastik, N NO 3 , NH 4 − −2 −3 Fosfor, P H2PO 4 , HPO 4 , PO 4 Kaalium, K K+ Teisejärgulised makroelemendid Kaltsium, Ca Ca+2 Magneesium, Mg Mg+2 −2 Väävel, S SO 4 Mikroelemendid − Boor, B H2BO 3 Kloor, Cl Cl- Vask, Cu Cu+2
g t t mittemetallid pool- metall metall välis-elektronkihi konfiguratsioon ns np 2 4 oksüd.-aste -II kuni VI Rühmas O → Po – aatomiraadius kasvab – elektronegatiivsus väheneb Rühma elementide E vesinikühend: H2E H2O → H2S → H2Se → H2Te → H2Po ühendite püsivus väheneb happel. omadused kasvavad Rühma elementide E: 2 peam. oksiidi EO2 ja EO3 (v.a. hapnik) H2EO3 H2EO4 (erandiks Te) Levik looduses on rühma elementidel äärmiselt kõikuv
kevade sambla sees magab. Seenjuur e. mükoriisa muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seen saab taimel 4-20% C-st, taim saab vett ja mineraalaineid (eriti P, Zn, Mn, Cu) ning antibiootikume. P-d muidu raske kätte saada, sest ei diffundeeru hästi (HPO, H2PO). 44. Paljas seeme ja kaetud seeme - hõimkondade erinevus?????. Paljasseemne taimed- (kadakas)- seemnealgmed kahe viljalehe vahel. Neil on käbi. Katteseemnetaimed: (sõstar). Neil on õis, millel on õie kate, et putukaid ligidale tõmmata. Paljasseemnetaimedel tekib endosperm enne viljastumist, õistaimedel on endosperm sekundaarne. 45. Õis evolutsioonis kujunenud uus keerukas paljunemisorgan õistaimedel, milles toimub nii mikro- kui makrospooride valmimine. Makrospoorist areneb õies