ICM tekib ka blastotsüsti ajaks. Need on pluripotentsed- võivad areneda kõigiks rakkudeks, v.a. trofoblastideks. Neist saab hiljem: epiblast embrüonaalne epiblast (embr endoderm, ektoderm ja mesoderm) · Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke (moorula järgus jaguneb embrüo kaheks) +vih 5. Gastrulatsioon Kirjelda linnu gastrulatsiooni · Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Primaarne hüpoblast saab alguse rakkude delaminasiooniga epiblastist. Subgerminaalsesse vaheruumi tekivad rakkude kogumikud/ saarekesed. Sekund hüpoblast mood siis, kui Kolleri sirbi piirkonnast hakkavad rakud ettepoole liikuma. Kogu hüpoblast areneb selle tulemusena, et sekund hüpoblast liigub järjest ettepoole, haarates kaasa ka rakukogumikud (prim hüpoblast).
lõigustub vaid sügoodi rebuvaba osa, millest kujuneb iduketas e blastodisk e blastoderm. Blastodiski keskosa robust eraldatud subgerminaalse õõnega; selle kohalt kumab iduketas läbi - area pellucida; äärtes iduketas tihedalt rebu külge kinnitunud - area opaca. Osa rakke on laskunud subgerminaalsesse õõnsusse ja moodustab seal hõredalt paiknevatest rakkudest alumise kihi, mis kannab nimetust primaarne hüpoblast. Primaarse hüpoblasti kooseisus on esmased sugurakud. Pealmine või välimine iduketta osa on epiblast. Iduketta tagumises (posterioorses) servas on epiblasti rakud mitmekihiliselt ja moodustavad Kölleri sirbi. Kölleri sirbi moodustumise ja ühtlasi tule- vase iduketta bilateraalsümmeetria eeldused luuakse juba munajuhas. Kui muna laskub munajuhas, siis pööratakse teda kiirusega 10–15 pöö- ret tunnis
mudelorganismide arengust Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid läbi nende tekivad, arhenteroni teke/involutsioon, ektodermi teke/epiboolia, rebukork 2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt(pea, keskosa, sabaosa millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist). Germinatiivsirp. Ekstra- embrüonaalsed koed. 3) Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon
2 tundi enne pudelrakkude teket toimub vegetaalne rotatsioon - morfogeneetiline sisemine rakkude ümberpaigutumine. Selle käigus paigutuvad blastopoori ülehuule juurde rakud, mis osalevad marginaalrakkude involutsioonis. Blastopoori külg- ja alahuulest tekivad mesodermi alaliigid (süda,neerud, luud, jt). Blastopoori ülahuulest tekib notokord ja somiitide mesoderm. 2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt(pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist). Germinatiivsirp. Ekstra- embrüonaalsed koed. Subgerminaalsesse õõnde langenud rakud moodustavad primaarse hüpoblasti. Iduketta ühes otsas on epiblasti all Kolleri sirp, need rakud levivad lainena epiblasti ja
endoderm, pea mesoderm, seljakeeliku mesoderm ja blastopoori ülahuul). SMO-l võime dorsaliseerida paraksiaalset mesodermi, ektodermi ja indutseerima neuaaltoru teket ning algatama gastrulatsiooni 58. Linnu gastrulatsioon Epiblasti rakud, mis ei läbi ürgjutti: ürgjuti lähedal olevatest rakkudest neuroektoderm (neuraalplaat) ja kaugematest epidermis Ürgjutt regresseerub posterioorses suunas. Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast (endoblast), mis on hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt (pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi- endodermi rakkude teke epiblastist; EMT-epiteliaalne mesenhümaalne 30 transitsioon/üleminek; millisest piirkonnast ürgjutt kasvama hakkab ja kuhu poole hiljem regresseerub).
annaabi.ee 
