In the fifteenth century, Girolamo Mercuriale from Forlì (Italy) wrote De Arte Gymnastica, that brought together his study of the attitudes of the ancients toward diet, exercise and hygiene, and the use of natural methods for the cure of disease. De Arte Gymnastica also explained the principles of physical therapy and is considered the first book on sports medicine. In the late eighteenth and early nineteenth century Germany, three pioneer physical educators Johann Friedrich GutsMuths (17591839) and Friedrich Ludwig Jahn (17781852) created exercises for boys and young men on apparatus they had designed that ultimately led to what is considered modern gymnastics. Don Francisco Amoros y Ondeano, marquis de Sotelo, is born on february 19th 1770 in Valence and died on august 8th 1848 in Paris he was a spanish colonel, the first one to introduce educative gymnastic in France. He created the first military and civil gymnasium in Paris. In particular, Jahn crafted early
marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith). Saksa rahvuslik liikumise algus – saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine, poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane-kuld Lützowi rügemendist), Karlsbadi otsused. Saksa võimlemisliikumine (Friedrich Ludwig Jahn, GutsMuths), laulmine, seltsiliikumine ja lauluseltsid, laulupeod (Würzburg). Antisemitism (üldine areng 19. saj). Dreyfusi-afäär. Ida-Euroopa ja pogrommid. Siioni tarkade protokollid. Antisemiitlik liikumine Austrias (Karl Lueger, Georg von Schönerer). Juutide kodanikuõiguste kasv. Rassiteooriad (olemus). Blumenbachi viie rassi skeem. Robert Knox. Arthur de Gobineau rassiteooria. Darwinism ja selle vastuvõtt.
Tema tapjaks karl Ludwig sand. Sp tuli kokku saksa liit, voeti vastu otsused, mille alusel keelati koigis saksa riikides konstitutsioonid, igasugune yliopilasliikumine keelati, tsensuur jne. Yliopilasliikumine laks poranda alla. Mitte ainult yliopilasliikumine, vaid ka voimlemisliikumine oli saksamaa rahvuse teine nurgakivi. See sai sakslaste identiteediks. Liikumist voib jagada I periood 1801-1819 ja II periood 1840ndatel. Voimlemise isaks friedrich Ludwig Jahn ja Gutsmuths. Jahn oli preislane ning teda mojutas preisi voitlus napoleoni vastu. Jahn oli ka ideoloog, sp on ta lainud ka saksa rahvusliku liikumise suurkujude alla. Ta rohutas saksamaa yhinemisnouet. Vihkas prmd. Oma rahvuslikud nagemised sonastas juba 1810. Nagu saksa rahvuse keelte ja kommete yhtsust. Pidas oluliseks, et sakslased ei unustaks oma minevikku. Keel peab puhastuma valislaenudest. Pidas saksa rahvust jumala poolt valja valituks.
Viimaseks tilgaks sai, kui üliõpilane tappis Gotsebue. Selle peale tuli 1819 Karlsbadis kokku Saksa liit, kus võeti vastu 1)ahakirjandusele range tsensuur 2) üliõpilaste ja õppejõudude tagakiusamine(kui vallandiati, siis ei olnud neile Saksa Liidus kohyta, paljud tulid ka Dorpatisse) 3) keelati Saksa riikides konstitutsioonilised nõudmised. See viis põranda alla üliõpilsaliikumise SAKSAMAAL. Sakslasi ühendas ka võimlemine, mis eriti sai hoogu Preisimaal. Jahn ja GutsMuths. EESMÄRK oli kasvatada tugevat Saksa noorsugu,mis suudaks(algselt) vastu panna Napoleoni okupatsioonile. Hakati rajama võimlemissaale ja väljakuid. Jahn sõnastas 1810a rahvuse definitsiooni keeleliste ja kommetega ja hakkas tähelepanu pöörama saksa riigi pouhtusele. Puhastama ennekõike prantsuse kultuuri mõjudest.Jahn ksenofoobiline rahvuslus(vaenulik ka juutideosas). kARLSbadi otsused tõmasid kriipsu peale ka võimlemisliikumistele. Rahvuslikud
Toimud illegaalse ja salastatud tegevusena. Saksa ja Püha liit oleks sellele vastu olnud. 1819 tappis üks üliõpilane (sand) Kotzebue. Saksa liit pidas aru ja võeti vastu tagurlikud Karlsbadi otsused , kus keelati Saksa liidu aladel igasuguses konstitutsioonid ja nende taotlused, tsensuur tugevnes, lektoreid lasti lahti. Ülikoolidesse seati range järelvalve liberalismi jälgimiseks. See hävitas lõpuks üliõpilasliidu. Saksa võimlemisliikumine (Friedrich Ludwig Jahn, GutsMuths), Karlsbad otsustas ka,, et laiali saadetakse Saksa võimlemisliikumine. See liikumine lähtus arusaamast, et sakslane on terve ja tugev kui ta võimleb. Jahn oli liikumise eestvedaja. Võimeline oli keskajal üsna võõras, see nn leiutati. Jahn leitas igast võimlemisriistapuud. Rajati üle Saksa ja Preisimaa võimlemisseltse ja saale. Tahtis kasvatada noori, kes suudaksid hakata vastu Napoleonile ja sõdida Saksa vabadussõjas
annaabi.ee 
