kohas olid rannaalad täiseti hävitatud. Need piirkonnad, mida enam polnud, olid olnud elukohaks mereimetajatele, partidele, kilpkonnadele, pelikanidele ja teistele loomadele. Lisaks sellele oli ligi 20% kohalikest soodest tänu tormile täielikult vee all. Loodusele tekitas orkaan palju kahju. Kokkuvõtteks võib öelda, et orkaan Katrina oli vaid üks laastavatest orkaanidest, mis on me Maad laastanud. Tänaseks oleme kuulnud juba ka Ikest ja Gustavist. Nagu väidavad teadlased, oleme meie, inimesed, ise oma hävitava eluviisiga nende orkaanide ja muude looduskatastroofide sagenemise põhjuseks. Võib ju loota, et olukord läheb paremaks, kuid see on vägagi kaheldav. 19.september 2008 Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Katrina http://euro.postimees.ee/130906/esileht/valisuudised/217796.php
Cyrillus Kreek sündis 3.12.1889 Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas. Vanemad Gustav ja Maria Kreek panid pere üheksandale lapsele nimeks Karl Ustav. Isa Gustav Kreek oli kooliõpetaja, kes armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka oma lastele. 1896. a. sai Gustav Kreek õpetajakoha Vormsi saarele Fällarna õigeusu kiriku kooli. Selles ametis sai töötada ainult õigeusu kiriku liige ning nii salviti terve pere õigeusku. Lisaks muudeti ka pereliikmete eesnimed: Gustavist sai Konstantin ning Karl Ustavist Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Cyrillus Kreek (arr E. Tubin) 300 413; 19 - jpg 1 ELULUGU Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel
Eleonora abikaasa. 1720. aastal loobus Ulrika Eleonora troonist oma mehe, Hesseni printsi Friedrichi kasuks: ei nõustutud, et Ulrika Eleonora jagaks võimu koos abikaasaga. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Ulrika Eleonora läks Riiginõukoguga vastuollu ning ei omanud riigijuhtimisannet. Ulrika Eleonora ja Frederik I abielu jäi lastetuks ja Ulrika surmaga 1741 lõppes Rootsis seega ka 1654 Karl X Gustavist alguse saanud Pfaltzide dünastia. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Fredrik I ametisse astudes piirati monarhi võimu veelgi. Riiginõunike arvu vähendati 16-le ja nendelt võeti komisjonide juhtiumi õigus. Sisuliselt oli tegemist seisusliku parlamentarismiga ehk seadusandlik võim kuulus endiselt nelja seisuse esindajatest koosnevale Riigipäevale. Riigipäeval oli oluline roll aadlil.
Cyrillus Kreek sündis 3.12.1889 Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas. Vanemad Gustav ja Maria Kreek panid pere üheksandale lapsele nimeks Karl Ustav. Isa Gustav Kreek oli kooliõpetaja, kes armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka oma lastele. 1896. a. sai Gustav Kreek õpetajakoha Vormsi saarele Fällarna õigeusu kiriku kooli. Selles ametis sai töötada ainult õigeusu kiriku liige ning nii salviti terve pere õigeusku. Lisaks muudeti ka pereliikmete eesnimed: Gustavist sai Konstantin ning Karl Ustavist Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. 1908. a. sai Cyrillus Kreegist Peterburi konservatooriumi trombooniüliõpilane. Neli aastat hiljem vahetas ta eriala ja õppis aastail 1912-1916 kompositsiooni (õppejõududeks Vtols, Tsernov ja Tserepnin). Juba Peterburis sündisid esimesed meisterlikud segakoorilaulud, nagu "Nõmmelill" (A. Haava, 1911) ja "Talvine õhtu" (V. Ridala, 1916). Peterburis tutvus Kreek
Koos teiste lastega laulis Cyrillius isa juhendamisel mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui ka kodus. Lapsed laulsid esimest häält, isa bassi, mõni vanematest lastest teist häält. 1896. aastal sai isa õpetajakoha vormsile, kuhu pere lühikeseks ajaks elama kolis. Seal omandas Cyrillus ka rootsi keele ja puutus kokku rootsi rahvamuusikaga . Vormsil elades pöördus terve pere õigeusku, mis nõudis ka sünninimede muutmist venepäraseks. Karl Ustavist sai Kirill ja Gustavist Konstatin. Siit tuleneb ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Varsti kolis ema lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Cyrilluse koolitee algas Haapsalu Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus ta harmooniumil, klaveril ja orelil. Muusikast innustunud poisil lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel, samuti võeti ta mängima kooli pasunakoori ja linna tuletõrjeorkestrisse. Tema enda sõnul oli tema esimene katse
diivanipadjad ja linikud. Luule Sakk mäletab, kuidas tema isa käis iga päev lõuna ajal kodus söömas ning alati oli laual valge lina ja korralik serviis. [Lisa 1:1:1] 1930ndail aastail loodeti rahulikku ja stabiilset arengut ning rahvuse üldist õitsengut. Nende meeleoludega sobis hästi nimede eestistamine. Luule Sakk räägib: ,,Meie saksapärane nimi ,,Umberg" eestistati, samuti sai eestipärase nime ka isa- Gustavist sai Kustas. " Rein Sakk`i peres toimus nimede eestistamine 1934. aastal. Perekonnanimi oli alguses Sack, siis Sak ja praegu Sakk. Hilda Kuremaa meenutab: ,,Nimede eestistamist meil ei toimunudki, kui siis ainult niipalju, et ,,Kurema" muutus ,,Kuremaaks". Elle Veigel: ,,Ema vend eestistas oma perekonnanime, samuti üks ema õdedest, kes oli abielus poolakaga, suutis mingil moel oma mehele selgeks teha, et Eestis kõlab nimi ,,Runnel" märksa paremini kui poola ,,Dublevski"
annaabi.ee 
