35. Mis muudatus toimus Eesti NSV haldusterritooriumiga 1944. a. ja 1945. a.? 1944. a. eraldati eesti küljest Narva jõe tagused alad ja 1945. a. suur osa Petserimaast. 36. Iseloomusta Eesti NSV kultuuri- ja hariduselu. Kommunistliku kultuuripoliitika eesmärk oli kommunistliku korra, kommunistliku partei ja nende juhtide (Lenin, Stalin) kiitmine; Nõukogude propaganda eesmärk oli inimeste muutmine ateistideks ehk jumalaeitajateks; Laulupidude lõpus sai traditsiooniks laulda laulu Gustava Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm"; Keskharidus muudeti kohustuslikuks; Soome TV süvendas lääneliku eluviisi kultust. 37. Nimeta tähtsamad sündmused Eesti NSV kultuurielus 1940-1970. Venemaal Jaroslavlis alustasid tegevust Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid; Tallinnas toimus esimene Eesti NSV üldlaulupidu; Toimus EKP VIII pleenum, millega mõisteti hulka paljud kultuuriinimesed, kelle looming oli väidetavalt rahvuslik ja seega mittekommunistlik;
1632-34 Academia Gustavianas oli arvatavasti ametis vehklemismeister 1690 Academia Gustava-Carolina ajal kuulusid õppejõudude koosseisu tantsumeister ja vehklemismeister 1698 Tartu õuekohtu hoones sisustati saal ülikooli vehklemisharjutuste ja tantsutundide jaoks 1802 Taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse võeti ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants 1805 Kanepi pastor Johann Philippe von Roth lülitas Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi kehalised harjutused 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor
Analüüsist jäid välja selgelt mittealkohoolsete jookidega pildid. • Mitmetel piltidel olid äratuntavate alkoholi firmamärkidega tooted. • NoortelisaHip!sisestasalkoholidiskursusesse ülekaalukalt positiivseid tähendusi Titma ja Kenkmann hariduse levikust Eestis • Academia Gustaviana perioodil (1632-1656) õppis siin kokku umbes tuhat noormeest, sajandi lõpu poole Academia Gustava–Carolina ajal immatrikuleeriti veel üle viiesaja. • Sajandipikkuse vaheaja järel avati ülikool taas Tartus 1802. aastal. Nii sai alma mater Tartuensis Tsaari–Venemaa neljandaks kõrgõppeasutuseks. XIX sajandil saavutas meie kõrgkool oma ajaloos suurima tuntuse teadusmaailmas. • XIX sajandi Tsaari-Venemaa üldise arengu vajadused ja Lääne-Euroopa kõrghariduse,
17. sajand oli üleminekuaeg feodalismilt kapitalismile. Köster-koolmeister 1684 aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa asutatakse seminar eesti soost koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Kooli juhatajaks ja ainukeseks õpetajaks saab Bengt Gottfried Forselius. Õpiajaks määratud kahe aasta jooksul saab selgeks lugemine, arvatavasti õpitakse ka raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Enamik koolipoistest on pärit Tartu ümbrusest. Academia Gustava Carolina - 1690 Tartus avatakse taas ülikool "Academia Gustavo- Carolina" nime all. Õppejõudude enamus, aga ka suurem osa üliõpilaskonnast on nüüd rootslased. Reduktsioonist nördinud baltisakslased eelistavad välismaa ülikoole. Ühtekokku on mõlemasse rootsiaegsesse ülikooli immatrikuleeritud üle 1600 üliõpilase. 16951697 aastate suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699
Juhhan isale ei kuuletu vaid saadab uusi tegelasi Tallinnasse. Juhhanil on selle tulemusel tln usaldusisikuid, kes teda asjaga kursis hoiavad. Linn on teatanud,et jäävad truuks ordule. Tln viitavad ka sellele, et nad on teinud juba oma valiku, kellelt kaitset otsida. 58 a suvel pöörduvad ordulased Gustavi poole, ürit saada 200 000 taalrit laenu, natuke hiljem 40 000 taalrit. Tagatiseks pakutakse erinevaid Liivimaal asuvaid ordu ala kindlusi. Vasa laenust keeldub.1559 a II poolel Gustava huvi Liivimaa vastu suureneb , kuid seotud sellega, et pannakse tähele läbirääkimisi, mis Kopenhaagenis toimuvad. Eerik Vasal( Gustav Vasa vanem poeg) ei olnud algusaastatel suurt huvi Liivimaa vastu. 1559 a sügisperioodil hakkab ka Eerik Liivimaa asjade vastu huvi tundma. Seotud tema isiklike probleemidega. Tuntud oli oma ahelabielu soovidega.Soovis paluda kuninganna Elisabethi kätt. Tahtis Juhanit aidata Liivimaa asjadega, et see aitaks talle saada Elisabethi kätt Hakkas ka ise