5. Ita Ever ja tüdrukud 8 6. Ita Everi etendused ja filmid 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjalid 11 2 Sissejuhatus Ita Ever on Eesti tuntud ning armastatud näitleja. Otsustasin temast referaadi teha, sest ta on mu lemmiknäitleja Eestis. Esimeses peatükis on juttu Ita Everi eluloost. Teiseks peatükis on juttu Ita Everi ja Gunnari kooselust. Kolmandas peatükis räägime Ita Everi saatuslikust reisist, kus sai ta tuttavaks Karliga, kes oli tema suur armastus ja kes lihtsalt ühest päevast kadus. Neljandas peatükis on juttu Ita Everi pojast Romanist ning Ita Everist endast, kui raske oli tal poja kõrvalt kõigega tegeleda ning kui haige ta poeg oli sünnist saati, Romani suutis terveks saada lapsehoidja Magda. Viienda peatüki eesmärgiks on meenutada Ita Everi kooliaegu koos pinginaabriga, räägib sellest Silvi
Tõestada, et pakkumise hinnaelastsus on kõikide hinnaväärtuste korral ühesugune. Lahendus: Pakkumisfunktsiooni saab kirja panna järgmiselt QS = a · pn . Leiame elastsuse Ep (Q) = a·pp n · a · n · pn-1 = n Tulemus ei sisalda argumenti p ja seega tõepoolest hinnaelastsus ei sõltu hinnast. 4. Gunnar ostab vaid kolme liiki kaupu: leiba, juurvilja ja piimasaadusi. Leivale kulutab ta 15% oma sissetulekutest, juurviljale 60% ja piimasaadustele 25%. Teades, et Gunnari nõud- luse elastsus sissetuleku suhtes on piimasaaduste korral +1,5, leiva korral -0,5, leida Gunnari nõudluse elastsus sissetuleku suhtes juurvilja korral, kui eeldada, et Gunnar kulutab alati ära kogu raha. Lahendus: Oletame, et Gunnari sissetulek on 1000 krooni. Siis leivale ta kulutab 150 krooni, juurviljale 600 krooni ja piimasaadustele 250 krooni. Kui nüüd sissetulek suureneb 1% võrra ehk 10 krooni võrra, hakkab ta piimale kulutama 1, 5% võrra rohkem raha ehk 1, 5 · 250
Kuidas käituda varaga? (lk 109-110) Õiglusest (lk 126) Mis on tuttav?(lk 152 alt 2.rida 154) Kus on kodu? (lk 169, 172-173) Hulkur Rasmuse kirjeldus: 1) Välimus: Ta on kõhn, sääskedest söödud, paljasjalgne laps. 2) Iseloom: Ta on kindlameelne, kuna jooksis kasuvanemate juurest ära. 3) Suhtumine täiskasvanutesse: Ta suhtub neisse viisakalt, kuid ei soovi sõprust 4) Suhtumine eakaaslastesse: Ta suhtub eriti sõbralikult oma sõpradesse, kuna palus kasuvanematel Gunnari enese asemel võtta. Lugemiskontroll: 1. Kus elas Rasmus? 2. Kes oli Rasmuse parim sõber? 3. Miks ronis Rasmus sageli puu otsa? 4. Miks pidi poisike nõgeseid kitkuma? 5. Kes sai pärast põgenemist Rasmuse parimaks sõbraks? 6. Milliseid inimesi tahtis Rasmus alguses omale vanemateks? 7. Millega teenisid Rasmus ja tema kaaslane hulkudes raha, et süüa osta? 8. Kes oli Lin? 9. Kes oli Martina? 10. Kas Rasmus leidis omale lõpuks vanemad? 11
Lk 310 Kuna puhkealal polnud ei vraid ega Gunnarit,kellega kik pidid arvestama,et poleks torisemist,siis tekkis vimalus talletada kahanevast suvest endale veel ks kirgas mlupilt talvevarudesse.Seltskond kogunes je rses suplussillal,mille trepilt oli mugav vette astuda.Brita ja Silver,ngid toredad vlja-hel veel ei olnud vananemismrke,teine hakkas kohmakast poisist kujunema triksis-traksis noormeheks.Kui Brita heitis silmanurgast hindava pilgu pojale,mtles ta htlasi Gerdile.Kui mitte Gunnari esipoeg,siis kes teab Silver oleks vinud minna aia taha!Oma vaatevinklist igustatult oli Gert poisiplves vihanud isa uut noort naist,kes oli temast endast vaid kolm aasat vanem.Ometi tuli tal palju aastaid hiljem suurmeelselt appi,kui Silver kasvas oma vanematel le pea ja poolvenna elu oli tiesti kiiva kiskunud.Je kohale sugenenud vaikuse li korrapealt appi Luciano Pavarotti.Vgevad reegisntrid psteti valla.Gert oli teinud parima valiku!Brita liigutas aeglaselt ksi ning jalga
Lood on pärit umbes 4. 6. sajandist. ,,Vanem Edda koosneb kahest osast, jumalalauludest ja kangelaslauludest. Jumalalauludes oli maailmapuu, inimesed loodi puunottidest. Seal olid kaks jumalate sugu, vaanid ja aasid. Neil oli ette kuulutus Ragnarökist. Kangelaslauludes on peategelane Sigurd. Ta tahab varandust saada ja selleks tapab varandust valvanud lohe ära. Pärast sööb selle lohe südame ka ära, et ta loomade keelt hakkaks oskama. Ta rändab edasi ja jõuab kahe kangelase, Gunnari ja Högeni juurde. Neil on õde Gudrun. Gunnar tahab abielluda Brynhirdiga, aga üksi ei julge ta kosja minna ja võtab Sigurdi kaasa. Brynhird ütleb, et abiellub Gunnariga ainult siis, kui ta läbi tule ratsutab. Gunnar ei julge seda ise teha. Nad lepivad Sigrudiga kokku, et vahetavad korraks kohad ära. Sigurd ratsutab tema asemel läbi tule ja abiellub Brynhirdiga ka. Peale pulmaööd vahetavad Gunnar ja Sigurd kohad tagasi
annaabi.ee 
