Eesti Muusikaauhindade jagamisel elutöö auhind. Teda on võrreldud Mick Jaggeri ja Alice Cooperiga. Tema isa, Igor Graps, oli Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestri dirigent ning hiljem Vanemuise orkestri tsellist. Gunnar Grapsi ema oli tantsuõpetaja. Muusikukarjääri algus, 1960. aastad Muusika poole pöördus Graps kuueaastasena, alustades tselloõpinguid ning 1964. aastal, 13- aastasena, liitus ta soolokitarristina oma esimese bändiga, Satelliidid. 1967. aasta sügisel liitus ta ansambliga Mikronid, kuhu Graps jäi järgnevaks kuueks aastaks (kaheaastase vahega 1970 1972 sõjaväeteenistuse tõttu). 1968. aasta sügisel salvestas Jüri Lina oma saate "Pobifo Revüü" jaoks kümmekond Mikronite laulu, sealhulgas Grapsi loomingut. 1960. aastatel oli Grapsi iidoliksMick Jagger ja ansambel The Rolling Stones. 1970. aastad Pärast Mikronitest lahkumist liitus Graps 1973. aastal ansambliga Ornament, millest sai üks hard rock'i pioneere Eestis
Toomas Kõrvits on Kukerpillide laulja ja kitarristalates ansambli loomisest 1972. aastal Valgetähe V klassi teenemärk Gunnar Graps Gunnar Graps oli populaarne eesti muusik, kes mängis mitmeid erinevaid muusikastiile, põhiliselt siiski rokki ja bluusi. Muusikaga hakkas Graps tegelema kuue aastaselt, kui alustas tselloõpingud. Oma esimeses bändis Satelliidid liitus ta 14- aastaselt soolokitarristina. 1967. aasta sügisel liitus ta bändiga Mikronid, kuhu ta 6. aastaks mängima jäi. 1960 ndel aastatel oli Grapsi iidoliks Mick Jagger ning ansambel The Rolling Stones. Peale seda, kui ta oli lahkunud ansamblist Mikronid, liitus ta 1973. aastal ansambliga Ornament, millest sai üks hard rocki pioneere Eestis. 1976. aastal pani Graps kokku Magnetic Bandi ja vahetas muusikalist suunda, hakates mängima dzassrocki, milles oli viiteid ka reggae'le ja funk-soul'le. Hiljem hakkas ta Magnetic Bandi nime all mängima metal-rocki
..........................................17 3.2.2.Apelsin..........................................................................................................................18 3.2.3.Rock Hotell...................................................................................................................19 3.2.4.Ruja...............................................................................................................................20 3.2.5.Magnetic Band ja Gunnar Grapsi Grupp......................................................................22 3.2.6.Ultima Thule.................................................................................................................23 3.2.7.Singer-Vinger ..............................................................................................................24 3.2.8. Laine.........................................................................................................
L aiem a leviku ga olid kupleed (pr “couplet” – salm), mis rändasid laulumängust ja vodevillist 19 sajandi kabareesse ja teistesse etendustesse. Uuemad nähtused levilaulus on aktuaalsed massilaulud ja poliitilised laulud, mis levisid koos töölisliikumise tõusuga. Filmimuusika eksisteeris tummfilmi ajal illustratiivse saatemuusikana, mida ekraani all asuvas ruumis mängis pianist nn tapöör (sageli improviseerides) , väike ansambel või orkester. Orkestrid kasutasid muuhulgas spetsiaalseid filmisituatsioonide jaoks trükitud noote nn kinoteegi kataloogist, kus olid näiteks m ärksõnad “põ gen em ine”, “tagaajam ine“, “hirm ”, “torm ” jm s. S ajandivahetusel hakkas Wurlitzeri kompanii USA-s tootma kinooreleid, millel oli eriti palju registreid kõlaefektide saavutamiseks. Helifilm tõi kaasa muusikafilmi ning operettide, muusikalide ja revüüde filmi- versiooni
Tänasenigi on filmis öeldud Mihkli/Riho kuulsad sõnad ,,taksomeeter tiksub" tuntud. (http://www.ohtuleht.ee/418824/helle-karis-voitles-nukitsamehe-votetel-peavalu- ja-grimeerijatega, http://et.wikipedia.org/wiki/Keskp%C3%A4ev_%28film%29) Aastal 1994. juhtis Mihkel oma enda telesaadet ,,7 vaprat", mis esimest korda teleekraanidel oli 19. juuni, Eesti Televisioonis. ,,7 vaprat" oli interaktiivne muusikaedetabeli saade milles astusid üles Eesti vähetuntud bändid oma lugudega, nii mõnelgi bändil sai just sellest saatest alguse tähelend (näiteks Terminaator, Metsatöll) Mihkli enda sõnade kohaselt sai tema nimi tuntuks just selles saates. Raud loobus saate tegemisest aastal 1999, sest see hakkas teda kurnama ja muutus liiga rutiiniliseks teha 5 aastat jutti iga pühapäev ühte saadet. (http://et.wikipedia.org/wiki/7_vaprat) Järgmisena võttis Mihkel saatejuhina osa saatest ,,Koosolek", alguses koos Juhan Ulfsak'iga, hiljem tuli asemele Tuuli Koch.
Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikooli kirjastus 3 JAZZ IN ESTONIA IN 1918–1945 Abstract The present study covers an understudied part in the Estonian cultural history – how Afro-American jazz music reached our cultural space and the phenomena related to this. Such an angle is not an alien one to other nations either – here and there, since its very appearance, jazz has created contradictory opinions varying from deep admiration to total denial and ban. Thus the aim of this study has been to find out how jazz reached Estonia, its scope of penetration in Estonia, factors facilitating or hindering this and its influence on the general cultural (and musical) background.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
