palus 26. septembril vaherahukõnelusi, 7.-9. novebril levis üle Saksamaa revolutsioon ning keiser astus tagasi. 11. novebril kirjastati Compiegne'i metsas vaherahu. 6. Miks Saksamaa kaotas sõja? Kuna tema tagala hakkas lagunema. Saksamaal levis revolutsioon. Keiser astus tagasi. Isegi Saksa väejuhataja palus oma valitsuselt rahukõnelusi. 7. Nimed a) Schliefen tema plaan oli, et Saksamaa ründab Prantsusmaad Belgia kaudu b) Hindenburg sai pärast Gumbinneni lahingut idarinde juhiks Saksa armees; hävitab tannenbergi lahingus Vene armee c) Ludendorff Saksa vägede ülemjuhataja; palus oma valitsuselt, et hakatks pidama rahukõnelusi d) Joffre Prantsuse vägede ülemjuhataja; palus Venemaal oma tegevust intensiivistada, et sakslased osa oma vägedest läänerindel viiksid idarindele e) Petaine Prantsusmaa kindral, kes juhtis kaitset Verdun'i lahingus f) Nivelle - 1916
Surma sai selle lahinguga umbes 1.3 miljonit meest. Kokkuvõtteks ei liikunud piir peaaegu üldse. Olulisemad sündmused sõjategevuses idarindel. Idarindel sõdisid enamasti Saksamaa, Austria-Ungari Venemaa vastu. Seal toimus manööversõda püsiv rindjoon puudus, lahingutegevus toimus laial rindel. Olukord muutus kiirelt ja ootamatult. Venemaa oli Austria- Ungari vastu edukam, kui Saksamaa vastu. Suuremad lahingud olid Gumbinneni juures, kus edukam oli vene armee. Saksamaal valiti uus juhtkond ja selle juhtimisel saatis edu Saksamaad. Oliline oli Galiitsia operatsioon, kus sõdisid omavahel Venemaa ja Austria-Ungari, kus saatis edu Venemaad. 1915 saatis edu Grolice operatsioonis sakslasi ja toimus läbimurre idarindele ja seejärel hakkas ka seal positsioonisõda. Esimest korada kasutati sõjas ka gaasi. Seda kasutasid sakslased inglaste vastu. 1916 otsustas Venemaa alustada suurt
- Kriitilises olukorras jätkas prantsuse vägede ülemjuhataja kindral Joffre taganemist, kuid tugevdas pealinna kaitset - Sakslased kohtasid Pariisi lähistel tugevat vastupanu ja suundusid lõunasse - Marne'i lahingus paisati Saksa väed tagasi - Schlieffen'i plaan oli nurjunud - Vene armee oli jaotunud Loode- ja Edelarinneteks - Looderinne võitles Saksamaa vastu, Edelarinne Austria-Ungari vastu - Gumbinneni lahingus pidid sakslased taanduma - Lahing Vene 2. armee vastu oli edukas, sest teati ette, mida venelased teha tahavad (telegraaf vms oli sifreerimata, seega oli lihtne koodi lugeda raadio teel) - Samaaegselt Ida-Preisimaa võitlustega toimus sissetung ka Galiitsiasse - Pealetungi käigus vallutati Lvov - Austria-Ungari kaotas 400 000 meest, venelased 230 000 - Kaotus Galiitsias muutus ruineerivaks Austria-Ungari võitlusvõimele
· Inglimaa kuulutab Saksamaale sõja. · 3. augustil kuulutas Itaalia end neutraalseks. · Sakslased vallutavad enamuse Belgiast ja asuvad Prantsusmaa territooriumile. · Novembris 1914 algas positsiooni- (kaeviku-) sõda. · 22 august.1914, Ardennide lahing. Prantslased evakueerisid oma valitsuse Pariisist. Sõja käik Idarindel · augustil 1914 alustasid vene väed tegevust Ida-Preisimaal Masuuria järvede piirkonnas. Vene väed olid esialgu edukad. Võidavad Gumbinneni lahingu 20. augustil, aga said Tannenbergi lahingus 23.-30. augustil hävitavalt lüüa ja algab taandumine. · Venelased olid edukad Edelarindel (Galiitsias) Austria-Ungari vägede vastu. · Sakslased ja austerlased kavandavad vastulööki. Alustasid oktoobri algul pealetungi, kuid said venelaste käest lüüa. Novembriks olid sakslased Poolast välja tõrjutud ja austerlased kaotanud 2/3 Galiitsiast. · Novembris 1914 vallutavad nad taas osa Poolat.
alternatiivi ees: kas sõda või revolutsioon. 28.07 Austra-Ungari kuulutab sõja Serbiale. 19.07 osaline mobilisatsioon Venemaal, 30.07 üldmobilisatsioon, millega sai Saksamaalt nõude mobilisatsioon katkestada. 2-5.11.1914 kuulutab koos UK ja Prantsusmaaga Türgile sõja. 1917 Prantsuse-Vene salaleping: Venemaa võib takistamatult määrata kindlaks oma läänepiiri (P-maa kartis Vene-Saksa separaatrahu. Sõda idarindel 1914-17'. Pärast Gumbinneni lahingut 1914' ning Ida- Preisimaalt taandumist saavad venelased lüüa kindralooberst von Hindenburgilt. 26-30.08.1914 Tannenbergi lahing – Vene armee piiratakse sisse. 6-16.09.1914 lahing Masuuria järvede ääres – venelased taanduvad Ida-Preisimaalt. Üldiselt sõdis Ida-Euroopas, natukene Türgis ja Balkanil. Lõpptulemusena kaotas territooriume. 03.03.1918 Brest-Litovski rahu, kus loobus Liivimaast,
annaabi.ee 
