Hõlmikpuu ehk ginko Ginko biloba Janely Viitak Üldinfo Ainus tänapäevani säilinud liik, mis kuulub hõlmikpuutaimede hõimkonda. Kaua aega arvati, et on vabas looduses välja surnud, kuid on säilinud Ida-Hiina Zhejiangi ja Guizhou provintsis. Europasse toodud umbes 1730. aastal. Ameerikasse viidud 1784. aastal. Põhjapoolseim suurim (kõrgus 13m, ümbermõõt 164 cm, vanus 90 aastat) hõlmikpuu asub Tallinnas Süda tn ja Pärnu mnt nurgal. Kasvutingimused Üldiselt soojalembene, kuid üksikud isendid on osutunud küllaltki külmakindlateks. Nooremas eas on puud külmaõrnad, hilisemas eas külmakindlus kasvab tunduvalt. Eelistab värsket, viljakat, lubjarikast mulda.
(%) Qinghai-Tiibeti 36889 51.4 518.2 103.5 45.8 platoo Ida tasandik 21641 30.2 71.1 71.1 31.5 Mongoolia Xinjiangi 9411 13.1 69.7 2.35 1.0 platoo Kirde tasandikud ja 2366 3.3 19.0 18.85 8.3 mäestikud Yunnan-Guizhou 1108 1.5 28.8 28.8 12.7 platoo Teised 372 0.5 2.0 1.5 0.7 Kokku : 71787 100 708.8 226.1 100 ( Allikas: Water Resources Assessment for China) · Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett? Hiinas kasutatakse pinnaveekogude vett kõige rohkem elektri tootmiseks. Järgmistena on
tellistest. See tagas kaitserajatise tugevuse ja parema säilimise. Eriti hästi kindlustati müüris olevad läbipääsud. Neid sai tugevalt sulgeda ja nende kaitsmiseks ehitati keerulisi kaitsetornide ja müüristike süsteeme. Unesco Maailmapärand (Erakordsete paikade täielik teejuht 2007. 294) Pilt - http://1.bp.blogspot.com/- VmEJqGsRKl8/Ta2n1S9gLeI/AAAAAAAAMns/sW0ipRGrBVg/s1600/great-wall-of- china.jpg 3. 7 Lõuna-Hiina karst Lõuna-Hiina karstiregioon hõlmab peamiselt Yunnani, Guizhou ja Guangxi provintsis rohkem kui 500 000 km2 suuruse ala. Selles regioonis leidub rohkesti mitmesugustes geograafilistes paikades kujunenud karstivorme. Need paiknevad kolmes põhikogumis: Libo, Shilini ja Wulongi karstis. Yunnani provintsis asuvas Shilinis on näha klassikalisi kivimetsi, mille kõrgeid lubjakivist teravikke ja torne kaunistavad sügavad, järsud karrid. Need on tekkinud rohkem kui 270 miljoni aasta jooksul. Shilini kivimetsi peetakse
provintsiks Taiwani, mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks. Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda , millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. 9 Provintsid: Anhui () Fujian () Gansu () Guangdong () Guizhou () Hainan () Hebei () Heilongjiang ( ) Henan () Hubei () Hunan () Jiangsu () Jiangxi () Jilin () Liaoning () Qinghai () Shaanxi () Shandong () Shanxi () Sichuan () Yunnan () Zhejiang () Kliima Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Lääne- Hiina kliima on tugevasti mandriline. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC
rahvusvähemused, 4 keskvalitsuse otsealluvuses olevat linna ja 2 erihalduspiirkonda ). Provintsid Autonoomsed piirkonnad · Anhui () · Guangxi Tsuangi autonoomne piirkond () · Fujian () · Sise-Mongoolia autonoomne piirkond () · Gansu () · Ningxia Huei autonoomne piirkond () · Guangdong () · Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond () · Guizhou () · Tiibeti autonoomne piirkond () · Hainan () · Hebei () · Heilongjiang () Omavalitsusüksused · Henan () · Hubei () · Peking () · Hunan () · Shanghai () · Jiangsu () · Tianjin () · Jiangxi () · Chongqing () · Jilin () · Liaoning () · Qinghai () Erihalduspiirkonnad
annaabi.ee 
