Ooper ,,Carmen" 21. oktoober käisin Rahvusooper Estionias vaatamas ja kuulamas ooperit ,,Carmen". See on teatri ajaloos juba kümnes ,,Carmeni" hooaeg. Esitluses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega (levinuim on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizet' surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Ooper ,,Carmen" põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt
Saatan või Kurat, kes on mateeria, sealhulgas maakera looja ning ajaliku maailma asukate peremees. Kümmet Orléans'i katedraali kanoonikut süüdistati just maniluse järgmises. 1022. Aastast on pärit esimene ketserite põletamise juhtum, see toimus nimelt Orléns'i kirkukogu juhtimisel ja kus mõisteti surma vähemalt need kümme kanoonikut. Ka seda ei saa kindlalt pidada inkvisitsiooni alguseks. On veel mitmeid erinevaid seisukohti ja tõendeid inkvisitsiooni alguse kohta. Jean Guiraud arvab, et inkvisitsiooni tekkeajaks tuleb pidada aastaid 1227-1229, mil Toulouse'i krahvi valdused läksid Prantsuse krooni kätte ja ,,hakkas kehtima kiriku ning ilmalike võimude koostöö ketserite otsimisel ja karistamisel"10 Ameeriklane Shannon leiab, et inkvisitsiooni algusajaks tuleks lugeda 1231.aastat, mil Gregorius XI edikti alusel heideti kirikust välja kõik usutaganejad, Roomas aga määrati
18. oktoobril 2018.a käisin ma Rahvusooper Estonias kuulamas ooperit „Carmen“. Seda on Rahvusooper Estonias mängitud alates 26. maist 2011 aastast. Esituses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega levinuim neist on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizeti surma tegi Ernest Guiraud. Kõige meeldejäävamad lood, mida ette kanti olid „Armastus kui metsik lind“, „Toreadooride marss“ ja „Habaneera“, kuid neid oli veelgi. Peaosades olid: Kai Rüütel, kes mängis Carmenit, Don Jose, keda kehastas Luc Robert, Micaelat Elena Bražnik, Escamillot Jassi Zahharov, Frasquitat Olga Zaitseva, Mercedest Kristel Pärtna, kõik näitlejad olid väga head ja tipp tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning dirigendiks oli Jüri Alperten
heitmist oli jumal korraldanud neile salajase ülekuulamise ja kohtu ning rõivad, millega Aadam ja Eeva oma alastust varjasid, olid olnud esimesed ,,sambenitod", häbihõlstid, mida inkvisitsiooni ohvrid pidid kandma. Paradiisist väljakihutamisel toimus ka esimene konfiskeerimine, konfiskeeriti ,, igavene õndsus". 1022. aastast on pärit esimene ketserite põletamise juhtum, see toimus nimelt Orléns'i kirkukogu juhtimisel ja kus mõisteti surma vähemalt need kümme kanoonikut. Jean Guiraud arvab, et inkvisitsiooni tekkeajaks tuleb pidada aastaid 1227-1229, mil Toulouse'i krahvi valdused läksid Prantsuse krooni kätte ja ,,hakkas kehtima kiriku ning ilmalike võimude koostöö ketserite otsimisel ja karistamisel." Ameeriklane Shannon leiab, et inkvisitsiooni algusajaks tuleks lugeda 1231.aastat, mil Gregorius XI edikti alusel heideti kirikust välja kõik usutaganejad, Roomas aga määrati
annaabi.ee 
