Mikk Truve Sierra Leone Sierra Leone(ametlikult Sierra Leone vabariik) on riik, mis asub Lääne-Aafrikas. Riigi pindala on 71,740 km2 ja rahvaarv on 6,190,280 (2013 aasta seisuga). Riigi pealinnaks on Freetown. Riigi Kõrgeim mägi on Loma Mansa (Bintimani) 1948 m üle kordinaatideks on 7°-10°N ja 10°-14°W. merepinna. Riigi ametlikuks keeleks on inglise keel, aga kõige räägitum keel on krio keel. Riik piirneb põhjast ja idast Guineaga, lõunast Libeeriaga ning läänest Atlandi Ookeaniga.
Gabon Marta 2010 Gaboni Asukohast. · Gabon on riik Lääne-Aafrikas. · Piirneb põhjast Kameruni ja Ekvatoriaal- Guineaga ning idast ja lõunast Kongo Vabariigiga. · Lääneosas on riigil merepiir Atlandi ookeani Guinea lahega. Gaboni asukoht kaardil · Gabonis kehtib demokraatlik põhiseadus. · Gaboni suurus on ligi 270,000 km ², mille keskmine rahvaarv on 1.500.000. · Gaboni Pealinn on Libreville . Gaboni lipp · Lipp on horisontaalsete laidudega rohe-kolla-sinine trikoloor, sellel on ühendatud Prantsusmaa lipu- ja panaafrika värvid.
juurdepääsu riigi sisealadele. Suurimad jõed on Cacheu, Geba, Corubal ja Colufe. Guinea-Bissaule kuulub ka Bissagose ehk Bijagose arhipelaag, mis koosneb 60 saarest, mille vahel on sisse seatud praamiühendus. Kliima on troopiline , keskmine õhutemperauur on 25 kraadi, vihmaperiood kestab juunist novembrini. Guinea-Bissau (ametlikult Guinea-Bissau Vabariik) on riik Lääne- Aafrikas Atlandi ookeani rannikul. Ta piirneb põhjast Senegaliga, lõunast ja idast Guineaga. Rahvastik Guinea-Bissau rahvastik on etniliselt mitmekesine ja rahvastikul on palju erinevaid keeli, kombeid ja sotsiaalseid struktuure. Guineabissaulasi saab rühmitada järgmistesse gruppidesse: fula ja madinka keelt rääkivad inimesed, kes hõlmavad suurimat osa populatsioonist ja on koondunud põhja ja kirde poole; Balanta ja Papeli inimesed, kes elavad lõunaranniku aladel; ja manjaco ja mancanha, kes asuvad kesk- ja põhjaranniku aladel
1. Indoneesia asub ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel. Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jaguneb Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraalia vahel. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia pindala on 1 904 569 km2. Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7. sajandist, mil
· Riigikeel: Malay keel · Rahaühik: Ruupia(1 EEK = ~ 930 IDR) · Usk: Valdavalt ,,kergekujuline" islam · Ajatsoon: GMT+8 Geograafiline asend Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraaliaga. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia kaart Looduslikud tingimused
keelt. maalinguid Indial on maismaapiir Pealinn on New Delhi Bangladeshi, Birma, Hiina, Riigikeeled on hindi -ja inglise Bhutani, Nepali ja Pakistaniga keel ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Indoneesia Indoneesia on riik Kagu- Aasias. Hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Maismaapiir on tal Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Pealinn on Jakarta Riigikeel on Indoneesia keel Iraak Iraagis on hetkel Iraak on riik Lähis-Idas, sõjaolu kord Ees-Aasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. Pealinn on Bagda Riigikeel on Araabia keel
Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraaliaga. Indoneesia asub ekvaatori lähistel, India ja Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani. See koosneb 17 508 saarest, neist elatakse 6000-l püsivalt. Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit. Saared paiknevad mõlemal pool ekvaatorit. LOODUSLIKUD TINGIMUSED PINNAMOOD
uuringud ning ka ainuke loogiline võimalus inimeste tulekuks on just see ala). Umbes 50 000 a tagasi Weichseli jäätumise ajal oli merevee tase kõige madalam. Siis eraldas Austraaliat Aasia rannikulähedastest saartest suhteliselt lühike vahemaa. Kagu- Aasiale ja Austraaliale on iseloomulik konservatiivne kivitöötlus, kõige lihtsamad kivitöötlemise tehnoloogiad püsisid kasutusel kümneid tuhandeid aastaid. Vähemalt 80% ajast, mil Austraalia on olnud asustatud, oli ta Uus Guineaga ühendatud ning moodustasid koos ühtse mandri Sahul. U 20 00015 000 a tagasi oli ka Tasmaania osa Austraalia maismaast, tänapäevased rannajooned olid sisemaa pool. Suurem osa kogu piirkonnast oli kuivem. On oletatud, et Austraalia vanim asustus pidi olemas olema juba 50 000 a tagasi, ent konkreetseid asustusjälgi sellest perioodist seni veel leitud ei ole. Mõned uurijad arvavad, et Austraalia asustati juba 60 000 a tagasi.
annaabi.ee 
