demokraatlik, liberaalne, pluralistlik. Domineeriva paradgma teoreetilisi eelemente ei leiutatud massimeedia tarvis, vaid need võeti suurel määral sotsioloogiast, sotsiaalpsüholoogiast. Teine oluline ja mõjukas domineeriva paradigma teoreetiline element pärineb informatikas ja selle arendasid välja Shannon ja Weaver. Kommunikatsiooniuurimuste domineeriv paradigma : liberaal pluralistlik ühiskonnaideaal, linaarne mõjude edastamine mudel, mõjuvõimas meedia, mille toime sõltub ka grupisuhetest. Alternatiivne pradigma. Alternatiivne ehk kriitiline paradigma tugevamaid või nõrgemaid vastuväited domoneerivat paradigmat esindajatele ideedle ja tegutsemisviisidele. Alternatiivne aradigma: ühiskonnakriitiline vaatepunkt ja väärtuste neutraalsuse eitamie, transmissiooni mudeli eitamine kommunikatsioonis, kvalitatiivne metodoloogia, kultuuriteooriate eelistamine, mure ühiskonndliku ebavõrdsuse ja opositsioonilise hoiku põhjuste pärast. 2
kanali kaudu vastuvõtjale, kes protsessi lõpp-tulemusena kujundab signaali uuesti teateks. Mudel loodi selleks, et märkida erinevusi saadetud ja vastuvõetud teadete vahel, mis tulenevad kanaleid mõjutavast .mürast või segamisest :Kommunikatsiooniuurimuste domineeriv paradigma Liberaal-pluralistlik ühiskonnaideaal - Funksionalistlik perspektiiv - Lineaarne mõjude edastamise mudel - Mõjuvõimas meedia, mille toime sõltub ka grupisuhetest - Kvantitatiivne uurimus ja muutujate analüüs - Empiiriline uurimus on selgitanud, et lihtne edastamise mudel ei tööta mitmel põhjusel. Peamised põhjendused on järgmised: signaalid ei jõua vastuvõtjateni või nendeni, kellele need mõeldud olid, teadetest ei saada aru selliselt, nagu need olid saadetud, kanalis on liiga palju ületamatut müra või ei .toimu meedia vahendusel Alternatiivne paradigma
Wiese protsessid: inimesi ühendavad (ühinemine, lähenemine), inimesi eraldavad protsessid (konflikt, rivaalitsemine). Simmel aga väitis vastupidist: konflikt ja võitlus lähendavad inimesi rohkem kui sõprus. Sotsiaalsed protsessid – LIIGID Saab liigitada selle alusel KUS TOIMUVAD 1) Inimeste sisesed – sotsiaalsete parameetrite pidevad muutumises (eneseharimine). 2) Omavahelistest suhetest tulenevad protsessid (kestev sõprussuhe), 3) Indiviidi ja grupisuhetest tekkivad (huvigrupist pidev vastuvõtt) 4) Organisatsiooni või kooslust muutuvad protsessid (sündide vähesus suurendab vanurite osakaalu). 5) Gruppide suhteid muutev protsess (välisoht muudab etnliste ja poliitliste koosluste suhteid riigis). 6) Globaalselt ühiskonna struktuuri ja organisatsiooni muutvad protsessid (lepped ja sõjad). 2 Sotsiaalsed muutused ja neid esile kutsuvad faktorid (262-264)
- perevägivalla ohvrite sotsiaalne toetus; - isiku kaitse perevägivalla eest; - spetsiaalsete sotsiaalsete teenistuste loomine. Teistel juhtudel agressioon võib olla seotud materiaalsete pretensioonidega vanemate vastu. Kuid ka kasuahne agressiooni korral eelnevad sellele reeglina konfliktid ja vaen. 99 Inimestel on eeldatavasti loomulik, mitte alati tunnetatav ja seejuures enesestmõistetav õiglustunne ja ettekujutus õiglusest, õiglastest isikutevahelistest ja grupisuhetest. 97 Revolution. (2005). . [http://revolution.allbest.ru/law/00008991_0.html]. 26. Märts 2009 a. 98 Perekonnaseadus, § 54 lg 1. 99 Revolution. (2006). . [http://revolution.allbest.ru/law/00008991_0.html]. 16. Märts 2009 a. 43 Kui räägitakse kättemaksu ajenditest, tõstatatakse samuti küsimus võrdväärsest vastusest vägivallale, s.t
annaabi.ee 
