Koosmäng Laps mängib koos teiste ja neil on ühine 7 Mäng ja lapse areng eemärk või kavatsus selle sotsiaalse tegevuse juures ning tegevuse eesmärk on kindlasti grupikeskne. Koosmänguks on võimelised lapsed alates 4. eluaastast. Lapse arengut silmas pidades on oluline toetada ja juhendada väikelapse mängu, samuti aga luua tingimused, et nad saaksid mängida omaette ja koos kaaslastega. [7] Mänguteooriad Mitmesugused arenguteooriad käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt, aja jooksul on rõhuasetsus muutunud. Mängu käsitlused võib tinglikult jagada kahte kategooriasse.
Osalejate arengut soodustavad rühmaliikmed: · Julgustaja, toetaja suhtleb kõigiga soojalt ja sõbralikult. Aktsepteerib pakutud ideid. · Harmoniseerija tahab, et kõik saaksid omavahel hästi läbi, maandab pingeid, lahendab konflikte ja arusaamatusi. · Kompromissisobitaja hea enesekontrolliga, on ise huvitatud konflikti lahendamisest. Tunnistab oma vigu ka siis, kui omab kõrget staatust. · Kaasatulija passiivne grupiliige. Sõbralik ja grupikeskne, järgneb teistele. Rühmaliikmed, kes ei ole koostööst huvitatud: · Agressor ründab nii kaaslasi, kui lahendatavat probleemi. Naerab välja ja mõistab hukka. Tegelikult kadestab häid suhtlejaid. · Blokeerija püüab gruppi teemast kõrvale kallutada. Vastandab vastandamise pärast. · Kiidukukk püüab iga hinna eest tähelepanu endale tõmmata. Naudib oma esinemist · Kloun pöörab kõik naljaks. Lülitab end demonstratiivselt ühistegevusest välja
Eelarvamused kujutavad suhtumist lastesse, nende endistesse kodudesse ning laste vanematesse. Arvatakse, et kui laps on pärit näiteks alkohoolikute perest, siis ega lapseski parem inimene ei kasva. Sellised kasvatajad ei saa lastele ka positiivset eeskuju anda ja rääkimata turvalisusest. Lapse individuaalsetele vajadustele pööratakse vähe tähelepanu ja seda väidab ka Kristi Kõiv oma uurimuses. Praegusaegsetes lastekodudes on valdav grupikeskne kasvatusviis. Laste grupiviisilise kasvatusviisi puhul tegeleb hooldajate grupp grupi lastega, kusjuures eesmärgiks on mõjutada iga grupi liiget läbi grupi meediumi ja muuta grupi kui terviku käitumist. Sealjuures ignoreeritakse iga üksiku grupi liikme individuaalseid vajadusi. Selle kasvatusviisi põhiliseks puuduseks võib pidada personaalse tähelepanu puudumist igale lapsele. Hooldajate ja laste vahelised suhted rajanevad tavaliselt lastekodudes kohustuslikele
astmest. Viis eestvedamise stiili on järgmised: 1. A1 autokraatlik juht teeb otsuse üksi, tuginedes olemasolevale infole 2. A2 autokraatlik juht saab töötajatelt vajalikku infot ja otsustab ise 3. K1 konsulteeriv juht selgitab probleemi mõnele alluvale, saab neilt ideesid ja otsustab ise 4. K2 konsulteeriv juht selgitab probleemi töötajate grupile saab tagasiside ja otsustab ise 5. G grupikeskne juht jagab probleemi grupiga. Alternatiivide üle diskuteeritakse ja neid hinnatakse ühiselt . Otsus tehakse üksmeelselt . Juhid aktsepteerivad ja viivad ellu need lahendused, millel on grupi toetus. Mudeli rakendamine eeldab, et juht peab oskama probleeme klassifitseerida ja sellest lähtuvalt valida sobivat juhtimisstiili. Juht peab olema suuteline ennast olukorraga kohandama ja sobivat juhtimisstiili rakendama. Ka töötajad peavad oskama valitud juhtimisstiili hinnata ja seda
annaabi.ee 
