1 Samuel Huntington nimetab Sudaanis toimuvat terminiga ,,veajoone sõda", mille alla kuuluvad veel konfliktid Filipiinidel, Sri Lankas, Kasmiiris, Tadzikistanis, Horvaatias, Bosnias, Tsetseenias, Tiibetis ja Ida-Timoris. Mõte on selles, et tegu on kogukondliku sõjaga, mis leiab aset riigi sees ja kestavad statistiliselt 6 korda kauem kui riikidevahelised sõjad. Kuna mängus on grupiidentiteedi ja võimu fundamentaalsed probleemid, on nende puhul raske leida lahendust läbirääkimiste ja kompromissi teel. Veajoone sõjad on paljudel juhtudel ikka ja jälle puhkevad sõjad, mis võivad puhkeda massiliseks vägivallaks ja seejärel soikuda madala intensiivsusega sõjategevuseks või vaenulikkuseks, mis võib igal hetkel uuesti plahvatada. Peaaegu kõik need konfliktid on toonud endaga kaasa tapetutest märksa suurema arvu põgenikke.4
tunded ja stereotüübid välisgrupi kohta. Ühiskonnas negatiivselt hinnatud grupi liikmetel on raske arendada positiivset grupikuuluvustunnet, samas on neil raske hinnata välisgrupi liikmeid negatiivselt. On leitud, et negatiivselt hinnatud või vähem võimu omavad grupiliikmed kipuvad valima kahe lahenduse vahel -- nad kas aktsepteerivad grupi negatiivse sotsiaalse identiteedi või hülgavad oma grupiidentiteedi. Stereotüüpe on lihtne leida erinevate vähemusgruppide kohta, aga ka muude gruppide kohta, millega on vähe kokkupuudet. Näiteks peetakse sakslasi korraarmastajateks. 5 2.Naiselikkus Naiselikkuse või naiseliku mõiste ,,vaieldavusest" võib kõnelda niivõrd kui selle konstrueeritud, ideologiseeritud ja ühiskondlikult oktruajeeritud sotsiaalse ning kultuurilise kategooria
Kõikidel keeltel on piiramatu semantiline produktiivsus. Dialektid olevat "mittestandarse" grammatika ja hääldusega. See on vale, sest siis peaksid ju kõik keeled olema sellised versioonid varasemast keelest. Max Weinreich: "Keel on murre armee ja laevastikuga" (ehk keeleteaduslikult pole keelel ja murdel vahet, vahe on poliitiline). Kirjakeele loojad: * Adamantion Korais - kreeka * Ivar A. Aasen - norra * Vuk Karadzitsh - serbia Keel on oluline grupiidentiteedi sümbol (üks peamisi mittestandardsete keelte või dialektide säilimise tagajaid. Kuigi nad võivad väärtustada ka kirjakeelt, teevad nad selget vahet. Keele muutumine: * väidetakse, et 1000 aastaga vahetub keele sõnavarast 14% * prognoos 100 a pärast 1/10 praegusest 6000'st. Pidzin - lihtsustatud keeled, kus tekib ajutine vajadus ühise keele järele (Kariibimere piikonnas) Üldjuhul suulisel käibel. Pole kellegi emakeel. Väljend tulnud ilmselt kas kantoni keelest: bei
dekaid lapsi (võrdlemine mingi püstitatud etaloniga). • Võimalus võrrelda enda ja eakaaslaste võimeid (ehk enda võrdlemine taustaga). • Võimalus saada informatsiooni oma oskuste ja võimete arengu kohta (võrdlemine iseendaga). • Võimalus motiveerida andekaid lapsi, rahuldada nende kasvutarbeid – intellektuaalseid, tunnetuslikke ja emotsionaalseid vajadusi. • Grupiidentiteedi kujundamine, enese tajumine sarnaste huvidega ja võrdsete võimetega eakaaslaste gruppi kuuluvana. Lastel on vaja õppida • Noorte vaba aja sisustamine eesmärgistatud tegevusega. toime tulema nii kaotamise kui ka • Võistluste kaudu avaldunud annete väärtustamine ühiskonna tasan- võitmisega. dil.