See tähendab, et iga töötaja kohta üks dokument. Tema ise oskavat Wordiga küll kirju vormistada, aga kaugemale tema oskused ei küüni. Aga tema on näinud, et Wordi dokumentides on ka tabeleid võimalik teha. Seepärast soovib ta et keegi vormistaks talle Wordi dokumendi template, kus oleksid ilusasti olemas tabelid ja lahtrid kuhu saab kirjutada töötaja andmeid. Asja lihtsustamiseks on tal kaasas leht (vt. all pool), kuhu ta on kirjutanud kõigi vajalike andmete loendi ja grupeerinud ära need nii nagu tema arvab, et oleks hea. Ühtlasi rõhutab ta järgmisi asju: 1. Grupis 1 (Isikuandmed) on üldjuhul sellised andmed, mis inimesel ei muutu ja seepärast ei ole seal justkui tabelit vaja aga inimese nimed võivad muutuda (eesnimi omal soovil, kodanike registrisse esitatud avalduse alusel, perekonnanimi samal põhjusel või abiellumisel) Muutuda võivad ka sugu ja isikukood (soo vahetusel). Mingil põhjusel võivad muutuda ka rahvus ja kodakondsus
Kuumutamisel kompleks laguneb ja lahus muutus värvituks. Külma veejoa all jahutades moodustus kompleks uuesti ning lahus värvus uuesti tumesiniseks. Reaktsioon tõestas edukalt polüsahhariide. B. Vaatlesime mikroskoobi all kartuli- ja maisitärklist ning glükoosi, maltoosi ja laktoosi. Kartulitärklise graanulid on suuremad, ümmargusemad ja omavahel rohkem koos, aga maisitärklise graanulid on seevastu pisemad, lopergusemad ning osakesed on üksteise küljes endid ,,grupeerinud". 1)Kartulitärklis [http://www.visualphotos.com/photo/1x5664899/potato-starch-through-microscope.jpg] 2)Maisitärklis [http://clarissacagnato.weebly.com/uploads/1/4/4/5/14451102/7938612_orig.jpg?365]
grupi kaudu. 1) Koolitused. 2) Kogemus (igapäeva elust ja töökohal). 3) Teiste jäljendamine töökohal. 4) Coaching (juhendamine) (Miller 2003). Püüame käsitleda igasse alagruppi kuuluvaid õppimisvõimalusi järgnevalt lähemalt alapeatükkide kaupa. Vaatamata sellele, et kogemus ja teiste jäljendamine töökohal on teoorias poolitatud vaatleme meie neid kahte ühes alapeatükis, sest meie arvates on vahe neil kahel õpetamise meetodid väga hägune. Õppimisvõimalused oleme grupeerinud enda ära nägemise ja loogika järgi. 3.1 Koolitused Julgeme väita, et koolitused meeldivad personalile, kuna alati on meeldiv saada välja rutiinist, sest koolitused toimuvad üldiselt töökeskkonnast väljas, lisaks on tore kohtuda sama ala spetsialistidega ja vahetada mõtteid. Inimesed on alati peale koolitust energilisemad. Oluline on valida personalile õige koolitus meetod. Enim levinud meetodid on all järgnevad.
meeldetuletusvõimest üldisest, reprodutseerimine on kohasem konkreetsete mäluülesannete ja nende täitmise tulemuste iseloomustamiseks). 1.1.1 Mällu salvestamine ehk kodeerimine Seda, kuidas mällu salvestatakse ehk kodeeritakse, saab kindlaks teha analüüsides vigu, mida mälu meenutamisel teeb. Samuti niimoodi, et antakse õppida erinevatel alustel koostatud nimekirjad, ning selle järgi, kuidas inimene on meenutamisel materjali grupeerinud, saadakse teada, kuidas mälu on organiseeritud. Üldise seaduspära, mille kohaselt saab otsustada mällu salvestamise edukuse üle, määratlesid 1972. aastal Toronto Ülikooli teadlased Fergus Craik ja Robert Lockhart ning selle sisuks on materjali töötlustasandite ehk töötlussügavuse analüüs. Iga asja saab meelde jätta mitut moodi ehk teisisõnu, mitmel sügavusel asuvate koodide abil. Meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud.
annaabi.ee 
