mitmesuguseid mõnuaineid, mida on kinnitanud ka noortekeskuste juhid (MTÜ Jõhvi Noortekeskus, Narva Noortekeskus). Põhjuseid, miks noortel on huvi proovida mõnuaineid, on mitmeid. Üheks põhjuseks on näiteks teadmatus, kuidas täpselt üks või teine narkootiline aine võib mõjuda ja milliseks võib see inimest muuta. Veel võib põhjuseks olla uudishimu, halb seltskond ja valed väärtushinnangud. Tihtipeale tekib noorte grupeeringutes kambavaim, mistõttu ei taheta kellelegi teisele alla jääda ega näidata end nõrgast küljest ja see võibki nii-öelda sundida üht noort proovima mõnuaineid. Tagajärgi, kui noorte huvi narkootiliste ainete vastu ei vähene, võib olla mitmeid. Suureneb haigestumine hingamisteede ja verevarustuse- ning ka suguhaigustesse. Samuti võib väheneda ka noorte haridustase ning võib juurde tekkida narkosõltlaseid. Veel võivad vanemad lahti
ehk seksuaaltung (libido) viib teda edasi. Loomad võivad vahekorda astuda igal pool inimest distsiplineerib aga ühiskond. Seepärast leiabki tee (nt. kuritegevuse juurde, põhjuseks seksuaalne rahuldamatus).Kompensatsioon millegi muu tegevuse näol. Kulturoloogiline seletus. E.Satherland. Hälbekäitumist inimene õpib kogu igat teist käitumisvormi. Ka kurjategijatel on oma kultuur ja väärtushinnangud. Tekib grupi sisene kultuur subkultuur. See tekib neis grupeeringutes ise. Subkultuuri hälbeteooria kurjategijaks kujuneb isik eeskujude mõjul. R.K.Merton teooria lähtub anoomia teooriast, aga eriti rõhutab tema seda, et kurjategijaks saab inimene seetõttu, et ühiskonnas traditsiooniliste vahenditega ei saa inimene oma eesmärke realiseerida läbipõrumine. Nurjumise ehk frustratsiooniteooria. E. Lembert kas isik on normipärane. Või normivast. Käitumisega, sõltub sellest, kellega ta suhtleb. Ratsionaalse valiku teooria. D. Ernish
seega vabatahtlikes ühendustes tekkinud suhtlusvõrgustike kaudu. Selle aluseks on usaldus ja võime koopereeruda ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Majandusarengu seisukohast vaadatuna ei pruugi aga sugugi mitte kõigi vabatahtlike kodanikuühenduste eesmärgid olla vastavuses ühiskonna kui terviku arengueesmärkidega. Tugevad grupisisesed seosed võivad tekkida (ja sageli tekivadki) näiteks kuritegelikes grupeeringutes. Võrgustikukontseptsioon. Selle kohaselt on sotsiaalne kapital ressurss, mis hõlbustab teiste vajalike lisaressursside hankimist ja soovitava eesmärgi saavutamist. Sotsiaalne kapital tekib usaldusel põhinevates horisontaalsetes ja vertikaalsetes sotsiaalsetes võrgustikes. Sotsiaalne kapital toimib omalaadse infokanalina, mis hõlbustab osalejate otsuste kooskõlastamist
sotsiaalse loomana ehk seksuaaltung (libido) viib teda edasi. Loomad võivad vahekorda astuda igal pool inimest distsiplineerib aga ühiskond. Seepärast leiabki tee (nt. kuritegevuse juurde, põhjuseks seksuaalne rahuldamatus). Kompensatsioon millegi muu tegevuse näol. Kulturoloogiline seletus. E.Satherland. Hälbekäitumist inimene õpib kogu igat teist käitumisvormi. Ka kurjategijatel on oma kultuur ja väärtushinnangud. Tekib grupi sisene kultuur subkultuur. See tekib neis grupeeringutes ise. Subkultuuri hälbeteooria kurjategijaks kujuneb isik eeskujude mõjul. R.K.Merton teooria lähtub anoomia teooriast, aga eriti rõhutab tema seda, et kurjategijaks saab inimene seetõttu, et ühiskonnas traditsiooniliste vahenditega ei saa inimene oma eesmärke realiseerida läbipõrumine. Nurjumise ehk frustratsiooniteooria. E. Lembert kas isik on normipärane. Või normivast. Käitumisega, sõltub sellest, kellega ta suhtleb. Ratsionaalse valiku teooria. D. Ernish
annaabi.ee 
