Gedächtnislehre", 1897) vaatleb eesti regilaulu mnemotehnilisest vaatekohast. -1- Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Rahvusvahelise tuntuse omandas Karl Girgensohni rajatud Dorpati religioonipsühholoogia koolkond, mis tegeles usulise kogemuse eksperimentaalse uurimisega. Girgensohni töö jätkajaks kujunes Werner Gruehn. · P. arengule avaldas märkimisväärset mõju Jakob Johann von Uexkülli programmiline artikkel (avaldati 1899, selle kaasautorid olid T. Baer ja A. Bethe), mis pani aluse biheivioristlikule uurimissuunale psühholoogias. Uexkülli omailma (Umwelt) kontseptsioon, mille kohaselt ei ole olemas kõigile organismidele ühist reaalsust, on mitmekülgselt mõjutanud 20. saj. psühholoogia arengut.
organiseerumine. Liikumine saab püsima jääda siis, kui ta organiseerub, kujundab välja juhtimisstruktuuri, leiab väljundi ühiskonda, loob oma allorganisatsioonid, palkab põhiajaga töötajad ja korraldab oma hariduselu. 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond: tegutses Tartus 20 saj kolme esimese kümnendi jooksul. Liidriks oli Karl Girgensohn ja tuntuim esindaja oli ta õpilane Werner Gruehn. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused: Girgensohn kasutas eksperimentaalse introspektsiooni uurimismeetodit, st andis katseisikutele vähetuntud usulisi tekste lugeda. Kohe pärast lugemist pidid katseisikud kirjeldama oma värskeid läbielamisi ja kogemusi = ,,konkreetse silmapilgu hingefotograafia". Viidi läbi ka katseisiku usulisi veendumusi ja arusaamasid puudutav süvaintervjuu. Analüüsis tulemuste põhjal tundeid, kujutlusi ja tahet.
läbielamisi ja kogemusi, mis neil lugedes tekkisid. Kirjeldused protokolliti sõnasõnaliselt, neid analüüsiti. Girgensohn eeldas, et usuliste tekstide lugemisel kogevad inimesed Jumalat kui objektiivset reaalsust- kedagi, kes on tegelikult olemas. Tulemused esitati teoloogilise ja filosoofilise üldistuse tasandil.) Tema tulemuste analüüs hõlmas kolme suurt rühma: tunded, tahe ja kujutlused. 10) W. Gruehni väärtuskogemuse käsitlus Grigensohni meetodit kasutas tema õpilane W. Gruehn väärtuskogemuse uurimiseks. Ta lähtus eeldusest, et inimene väärtustab erinevaid psüühikaväliseid objekte, mida ta tajub. (Katseisikutele esitati erinevate instruktsioonide saatel erinevaid stiimulsõnu. Instruktsioonides paluti katseisikul kirjeldada nt seda, mis teda üllatab stiimulsõna juures. Millega see tema jaoks on seotud, mida see sõna tähendab jne.) Tulemusena leidis Gruehn, et väärtuseks saavad kujuneda mis tahes psüühikavälised objektid
Ta lähtus eeldusest, et inimene väärtustab erinevaid psüühikaväliseid objekte, mida ta tajub. Uurimuse põhiosas pandi iga katseisik istuma mugavasse tugitooli. Talle esitati kuueteistkümne erineva instruktsiooni saatel erinevaid stiimulsõnu. Instruktsioonides paluti katseisikul kirjeldada näiteks seda, mis teda üllatab 22 stiimulsõna juures, millega see sõna tema jaoks on seotud, mida see sõna tähendab ja kuidas saaks seda stiimulsõna kasutada? Tulemusena leidis Gruehn, et väärtuseks saavad kujuneda mistahes psüühikavälised objektid. Nendeks objektideks on Gruehni käsitluses ennekõike abstraktsed, valdavalt usulised mõisted ja kategooriad. Sageli jäävad inimeste jaoks abstraktsed mõisted üldisteks, vaid teadmisi puudutavateks mõisteteks, Millegi väärtuseks saamisel toimub objekti (mõiste) väärtustamine (die Wertug), mida elatakse läbi kui väärtuskogemust, olulist rolli mängib seostumine inimese minaga 11
annaabi.ee 
