Suur koopaava ja kohe selle taga kolme saali esinemine viib mõttele, kas mitte Helme pargi rajamisel XVIII sajandil ei kaevatud kaks koopasuud ja nende taga asuvad saalid suuemaks, et luua romantiline paik. Looduslikud tingimused olid selleks väga soodsad. Teadaolevail andmeil oli Helme mõisa park veel möödunud sajandi alguses väga huvitav oma lossivaremete, vallikraavi, sildade, paviljonide ja muuga, kusjuures märgitakse ka grottide esinemist. Helme koobast märgitakse korduvalt vanemas baltisaksa kirjanduses. P. Lepsin kirjutab, kuidas ta seal 1880. a. käinud: "Me astusime maa-alusesse käiku. Kui me küünlatule valgusel edasi sammusime, jõudsime viimati nõndaütleda keskkonda, kust kaks teeharu leidsime... Meie võtsime omale vasaku käigu ja sammusime maa all edasi. Astusime tasa ühes tulega edasi oma vasakut käiku ja siis tulime jälle natuke lõuna pool sellesama jõe kaldale välja."
7. Pastellmaal-pehme kriiditaolise värvipulgaga maalitud, heledates toonides, salapärase meeleoluga maastikutaustad, kujutati enamasti jõudeelu ja lõbustusi. Tihti lambuririietes aadlikud. 8. Kuulsaimaks peetakse Antoine Watteaud, kelle maalid on graatsilised, samas on meeleolu kurblik ja igatsev. Maalis pidustusi pargimaastikes. 9. Filosoof Jean Jacques Rousseau mõjutusel tekkis uus, vaba loodust jäljendav nn. Inglise park looklevate teede, tiikide, grottide ja jugadega. 10. Preisi kuningas Friedrich Suur ja Vene keisrinna Jelizaveta. 11. Thomas Gainsborough-esimene maailmakuulus inglise maalikunstnik. 12. Prantsusmaa juhtiv roll uroopa kultuurielus kestis kuni 1930. aastateni. Klassitsism ja ampiirstiil (1770-1830). 1. Absoluutse monarhia aeg hakkas lõpule jõudma, lõppema hakkas ka meelelahutuste ajajärk. Algas Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustusfilosoofid innustasid noort põlvkonda. 2
krahv Friedrich II. Peahoone lähedusse ehitati täiesti ainulaadne poolringikujulise põhiplaaniga hoonetekompleks, mis oli algselt treliaaziga ühendatud suletud ringiks. See piiras üht parterit, mille juurde kuulus sädelevaid veepiisku purskav bassein. Lääne pool asus geomeetriline aed, mis oma sümmeetrilise jaotusega teljeliselt ehitiselt intiimsematesse ruumiosadesse juhtis. Aiakujunduses oli aset leidnud selge muudatus koos rikkalikult parki laiali puistatud grottide, koobaste, varemete ning ermitaazidega. Hoone ja park peegeldasid hilisbarokset stiili. Wilhelmshöhe, Kassel (1787-98), Guernini. Itaalia barokkstiil. Suurem osa hävinud. Sanssouci Potsdamis - Frederick II aiad endisel Preisimaal. Tagasihoidlik madal loss asetses lõunasse avaneva vaatega kõrgustikul. Seda liigendasid kaitsetornid kuuel terrassil, mille taga asusid klaasaknad. Künka jalamil laius parter keskse basseiniga. Lossi külgedele tekkis kaks
press harukordselt palju, kuigi keegi polnud seda palunud. 1969. aastaks hakkasid ajalehed ja ajakirjanikud saatma üha rohkem oma reportereid satanismist kirjutama. Reportereid tuli üle Vaikse ookeani Tokyost ning üle Atlandi ookeani Pariisist. Foto, millel kujutati pooleldi leopardinahkadega kaetud alasti naist täitmas altari ülesannet, avaldati peaaegu kõigis päevalehtedes. See oli isegi Los Angeles Times'i esiküljel. Tänu ajakirjandusele levis uudis Saatanakiriku grottide liikumisest üle maailma, tõestades veel kord, et Saatan on elus ning väga paljude inimeste seas populaarne. LaVey ütles kõigile, kes teda kuulata tahtsid, et Saatan ei ole talle ning ta järgijatele selline nagu on kujutatud tema stereotüüpi saba ja sarvedega mees punastes liibuvates riietes, sõnnikuhark käes. Nende jaoks on ta rohkem looduse tume jõud, mile mõistmiseni inimesed alles hakkavad jõudma. Aga kuidas viis LaVey kooskõlla oma välimuse ja seletuse? Ta ise