giljotiini teel (kunstnik näeb oma surma pealt!) Kontrast eelmisega näitab romantiku piinatud hinge. IV osa on marsi karakteriga, palju löök- ja vaskpille. Fagotil on kandev virtuoosne partii. V Nägemus sabatiööst: kunstnik näeb, et armastatu on muutunud nõiaks ja pidutseb koos teiste nõidadega sabatil. Sabatile, mis on ühtlasi ka kunstniku matusetalitus, on kogunenud kõik nõiad, deemonid, vaimud. AT on moondunud groteskseks irvitamiseks (B. kasutab kõrget in Es klarneti + glissandosid). Berlioz on kujutanud muusikas kõikvõimalikke hüüdeid, hõikeid ja häälitsusi, mis sellisel üritusel kuulda võiks. V osa on rondolik, refrääniks sabatimuusika. Ühes episoodis kõlab vaskpillide keskaegne koraal Dies irae. Kohtupäev? Lunastus? 3
8. Vana lugu jutustab, et üks peaingel, kes oli uhke ja jumalakartmatu, hakkas jumala vastu mässama ning heideti taevast välja 9. Algul oli langenud ingli nimeks Satanael st ,,jumala ingel" pärast nimetati ta Saatanaks see tähendab ,,põrguingel". 10. Saatana ja deemonite meeleheitlik kurjus sündis paralleeliks Kristuse sünnile, selle pärast muutusid nad pärast taevast välja heitmist groteskseks ja kohutavaks. 11. Kõigile on teada, et ladinakeelses piiblis on hommikutähe tõlke vastseks Lucifer, millest sai peakuradi üks tuntumaid nimesid. 12. Alles hiljem, kui kurat sai jumala vastaseks, anti talle nimi ,,Saatan". 13. Mephistopheles tuleb arvatavasti heebrea sõnadest ,,mephir" hävitaja ja ,,tophel" valetaja või kreekakeelsest sõnast ,,mephistophiles" valguse põletaja. 14
Kõik tegelased selles raamatus aina räägivad, räägivad, ehitavad hüppelisi süllogisme, teevad järeldusi ja neist jälle uusi, kuni jõuavad pöörastesse veidrustesse. Mitte ilmaaegu ei kordu seal alatasa sõnad: hull, idioot, loll jne., sest tõesti ei saa enam ükski lõpuks aru, mis määral neist keegi seda on. Selle pahupidi pööratud maailma üle presideerib Maurus, nagu mingi jumalus, kellest kogu seda mõttesegadust ümbrusesse kiirgab. Oleks nagu tegemist groteskseks paisutatud totruse koomikaga, mis pingutusi teeb näida arukana ja olla sellena võetud. Kui nii, siis on ka siin oma tugev, normaalne koomikapõhi, mille rakendamist säärasel kujul terve romaani aluseks tuleb hinnata ainulaadseks ja riskeeritult julgeks. Sest lõpuks üks koomilisi efekte seisab ju millegi väärtuslikuna ja tähendusrikkana näiva või näida tahtva lahenemises tähtsusetuks ja absrudseks. Seda tehnikat aga rakendatakse siin peaaegu alasti kujul
Jooga koolitus on selles suhtes õige karm – ausaks tuleb jääda ka siis, kui tõe rääkimine ennast kahjustab. Turumajandusliku ühiskonna moraal selleni ei ulatu. Siin saab eristada mõistuse kohust ja südametunnistuse kohust. Mõistuse kohus tuleneb valitsevast moraalist (see sõltub ajastu väärtuspüramiidist ja kõlbelistest normidest). Hinge kohustus on aga tõeline eetos, südametunnistuse tuum, Jakob Hurda sõnadega: „See ütleb meile, mis kõver, mis õige”. Kohuse groteskseks näiteks sobib Ed Wilde jutustus „Tooma tohter”. Tohter ravis terveks kuulihaavaga mässajast talupoja, kuna see on arsti kohus. Seejärel täitis ta oma kohuse riigi ees, andes mässaja välja žandarmitele. Talupojamoraali seisukohalt oli arst ebamoraalne, riigimoraali seisukohalt aga kõlbeline kodanik. Vabadus on iga inimese unistus ja võimalus mõjutada oma tulevikku. Elus tuleb pidevalt teha valikuid ja vastu võtta otsuseid
annaabi.ee 
