Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Gröönimaa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
grööni, gröönimaa, taimestik, igijää, tundra, hülge, lähisarktiline, kliimavööde, loodusvöönd, üldandmed, omavalitsuslik, talved, suved, sademetehulk, polaaröö, 2300, rahvuspark, looduskaitseala, loomastik, põhjapõder, kärp, lemming, jänes, jääkaru, imetajaid, järvedes, kidur, samblad, samblikud, sõnajalad, kellukad, rahvastikElu võimalikkusest Gröönimaal Gröönimaa on maailma suurim saar. Suurem osa asub põhjapolaarjoonest põhja pool ja on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Saar on peaaegu täielikult kaetud jääkihiga, mis on kohati üle 3000 m paksune. Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem PõhjaAmeerika kui Euroopaga. Üle 80% saarest on kaetud igijää ja jäävaba ala on 410 449 km2.. Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal natukene üle 9 liigi: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru, jne. Kõigil loomadel on paks rasvakiht või tihe karvkate, mis kaitseb neid Gröönimaa külma ilma eest. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest umbes 60 pesitseb seal ja ligi 30 talvitub seal. Sealsetes vetes
Kliima · TEMPERATUUR: Gröönimaa ilmastiku muudab arktiliseks sisemaa mandrijää. See tähendab, et ka soojematel suvekuudel jäävad keskmised õhutemperatuurid +10ºC allapoole. Lund sajab iga kuu ja kuna temp. ei lähe ka suvel üle 10kraadi, siis lund ei sula palju, kui üldse. Lund koguneb ja surub jääd üha enam kokku. Keskmised õhutemperatuurid suvel on lõunas +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas -24ºC
Gröönimaa ehk „Inimeste maa“ Karl - Martin 8c klass Gröönimaa üldandmed • Pealinn: Nuuk • Pindala: 2 166 086km² (~50x Eestit) • Saarel 56 295 elanikku (2014.a andmetel) • põhjapoolseim tipp on Morris Jesupi neem • lõunapoolseim tipp on Farewelli neem, mis jääb Tallinnaga ühele laiuskraadile. Gröönimaa • Rohkem kui 85% kaetud igijää ja igilumega, mis oma 1,8 miljoni ruutkilomeetri suuruse pindalaga on suuruselt teine maailmas ning jää paksus ulatub kohati kuni 3,4 kilomeetrini. • Suurem osa Gröönimaast asub arktilises kliimavöötmes ning saare lõunaosa lähisarktilises vöötmes. Gröönimaa • Keskmised õhutemperatuurid suvel on lõunas +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas - 24ºC. • Lääneranniku temperatuuri mõjutab
tihedus Ametlik keel: taani keel ja eskimo innuttuti murre (grööni keel) laiaulatusliku autonoomiaga parlamentaarne demokraatia Riigikord: konstitutsioonilise monarhia raames Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II Valitsusjuht Peaminister Hans Enoksen (alates 14.12.2002.a.) Pealinn: Nuuk (Godthåb), 15 047 elanikku Rahaühik: Taani kroon Loomastik Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanud metsistunud lammastega. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest ca. 60 pesitseb gröönimaal ja ligi 30 talvitub seal.
Gröönimaa 1) Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean 2) Pinnamood · Gröönimaa pindala on 2 166 086 km². Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. See on umbes 85% kogu saarest. Põhjast lõunasse on Gröönimaa 1600 miili (2670 km) pikk ja 750 miili (1200km) lai. Tema rannik on ääristatud fjordidega, mis on 25 000 miili pikk peaaegu võrdne Maa ekvaatori ümbermõõduga. Gröönimaaa mandrijää on teine kõige suurem mandijää kogu maailmas, teda edastab ainult suur Antarktika manner. · Suurim tipp on Mount Gunnbjorn (3693m), mis asub Gröönimaa Ida rannikul. Teine kõrge tipp on Mont Forel (3360 m).
KLIIMAVÖÖDE vöötaoline ala ümber maakera, mille piires on soojus- ja niiskus tingimused enam-vähem ühesugused. ARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · 1 aastaaeg · Polaarjoonte ja pooluste vahel. · Mõõdetud kõige madakam temperatuur 89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE · 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel. · 4 aastaaega ja muutuv. · Eristatakse merelise ja mandrilise ning ülemineku kliima valdkondi. · Metsad, stepid, poolkõrbed, kõrbed
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
