Gripp (Influenza) Eliis Pints 9b Kadrioru Saksa Gümnaasium Levik Levib piisknakkusena: köhides, aevastades või süljepiiskadega saastunud esemete kaudu Kindel levimispiirkond puudub Sümptomid Äkilinekõrge palavikuteke Peavalu Külmavärinad Kuiv köha Lihasvalud Silmade valguskartlikkus Ennetamine Võimalik vaktsineerida Haige tuleks isoleerida Haigetest eemale hoidmine Tervislik eluviis Ravi Kasutatakse viirusevastased ained Palaviku alandamiseks kasutatakse paratsetamooli Rohkelt tuleks juua vedelikke Tagajärjed Omandatud immuunsus Võivad tekkida tüsistused Harva surm Erandid: kopsupõletik, Reye sündroom Seagripp Liikidevaheline edasikandumine Sea-, linnu- ja inimese gripi geenid Sümptomid: palavik, peavalu, lihasvalu, nohu, köha, kõhulahtisus Linnugripp Kutsutakse ka lindude katkuks Ohtlik ka inimesele Praktiliselt kõik ...
Genoomi segmendid sisaldavad kokku 13 588 nukleotiidi B-gripiviirused Vähemuutlikud ning põhjustavad inimeste seas lokaalseid puhanguid Peale inimeste on B-gripiviirused nakkavad hüljestele ja tuhkrutele RNA paikneb 8 segmendina Genoomi segmendid sisaldavad kokku 14 600 nukleotiidi C-gripiviirus Vähelevinud ja põhjustab üksikuid haigusjuhte Seda on leitud inimestelt, koertelt ja sigadelt RNA paikneb 7 segmendina Genoomi segmendid sisaldavad kokku 12 900 nukleotiidi Näide gripiviirusest - Influentsa Influentsa (ladina k. Influenza) on kõige laialdasemalt levinud gripiviirus Levib piisknakkusena õhu kaudu, samuti haige süljepiiskadega nakkunud esemetega kokkupuutel Esineb rohkem lastel Peiteperiood 1-3 päeva Tunnusteks kõrge palavik, peavalu, köha ja/või nohu, väsimus, nõrkus ja lihaste - või liigestevalu Väikelastele, eakatele ja immuunpuudulikkusega inimestele võib haigus olla eluohtlik Huvitavad faktid Inglisekeelne sõna “Virus” tuleneb
ning arvutit nakatama. Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees- programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. 2. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga.Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti 3. teelvõi viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. 4
2.5 Aasta 2000 Aasta 2000 alguses langesid järjest arvutiviiruste ohvriks Windows2000, selle viiruslaine taga oli rühmitus nimega ,,29A" Veel sama aasta alguses levis meili teel ka viirus mis baseerus nime alla LoveLetter(armastuskiri), mida avadest aktiveerus arvutis viirus mis kustutas kettalt kõik failid. ( www.cs.tlu.ee ) 7 3.Arvutiviiruste levimise viisid Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega flopiketastel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel ning väljajagatud ressursside kaudu, kasutades selleks nn. turvaauke. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused.
saates, jättes mulje, justkui tahaks sõber mõnda huvitavat linki või faili saata. Tegelikult laetakse lingile vajutades alla kahjurprogramm, mis uuristab oma käigud Windowsi tagatubadesse ja hakkab nakatunud arvutist teistele kontaktidele viirust edasi saatma. Paljud viirused aktiviseeruvad teatud kuupäeval või tingimustel ja võivad tekitada taastamatut kahju - rikuvad arvuti BIOS mälu ja/või kogu info kõvakettal. Kuidas arvutiviirused levivad? Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused.
1967) Looming: Koorilaulud ,,Homme", ,,Siin tahan ma elu elada", ,,Hüüan su poole", ,,Talupoja laul", ,,Tuul merelt", Kantaat ,,Kivide valged juuksed", Kantaat ,,Kivide tulekeel" 5.Rauno Remme (1969-2002) Looming: Elektonmuusika-multimeedia ,,Gen Ision" Videoinstallatsioon ,,Piilutorn" Elekronooper ,,Zond" ,,Railway to London" 6.Tõnis Kaumann (sünd. 1971) Looming: ,,Nihilissimus acutus" (1995) Kammermuusika ,,Skeletisümfoonia" (1996), ,,Chritmas classics vol 1"(2001), ,,Mutant"(lugu gripiviirusest) (2000), Süit ,,Sherlock" (2004), ,,Tenebrae responsooriumid" (2001) Lasteooper ,,Marakratid" (2001), ,,Mina Napoleon" 7.Jüri Reinvere (sünd. 1971) Looming: ,,Loodekaar" kammeransablile (1988) Sümfooniline teos ,,Liivale kirjutatud" (2001) Elektronmuusika ,,Ristna" (1996) Radiofooniline ooper ,,Vastaskallas" (2004) 8.Helena Tulve (sünd. 1972) Looming: Kammerteosed ,,Saar" (1993), ,,Sõnajalad" (1994), ,,Öö" (1997), ,,Sinine" ja ,,A travers" (1998) Esimene orkestriteos ,,Sula" (1999) 9
käsitluses, öeldes: "Viiulit võib mitut moodi poognaga taguda, aga minu jaoks muutub pill siis lihtsalt puust kastiks. Pillile omane kõla tekib minu arust siiski traditsiooniliste mänguvõtete abil." Kaumanni muusikas on palju huumorit. Ei saa ju hirmtõsine olla teos, mis kannab pealkirja "Nihilissimus acutus" (s.o pseudohaigus, mis diagnoositi Juhan Smuuli loodud polkovniku lesel), "Skeletisümfoonia" (1996) või "Mutant" (alapealkirjaga "Lugu gripiviirusest", 2000). Muusikasse toovad huumori kummalised jäljendused, mäng tuntud muusikalise materjaliga, naljakad ootamatused jms. Näiteks "Christmas Classics vol. 1" (osadega "Miki-Hiire kiired jõulud", "James Bondi jõulurahu" ja "Hullunud kuusepuu") tugineb tuntud jõululauludele. 2001. aasta sügisel esietendus "Estonia" teatris Kaumanni lasteooper "Ooperimarakratid". Kõiki rolle mängisid ja laulsid lapsed. Tiina Kiilaspea (õieti Kiilaspää) (16.06.1947 Tallinn), helilooja ja koorijuht.
saatjanimega viirusega nakatatud kirju. Levivad ka nn. MSN-i viirused, mis levivad kasutades suhtlustarkvara (Windows Live Messenger, MSN Messenger). Pahalane levitab ennast MSN-i kaudu kontaktidele linke saates, jättes mulje, justkui tahaks sõber mõnda huvitavat linki või faili saata. Tegelikult laetakse lingile vajutades alla kahjurprogramm, mis hakkab nakatunud arvutist teistele kontaktidele viirust edasi saatma. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused (Sakk 2009). Arvutiviirusega nakatumise tunnused
kahjustavast (naljatleva teksti, pildi või animatsiooni kuvamine, andmete ennistatav modifitseerimine, täitmise aeglustamine, käivitatavate programmide kustutus) kuni tugevalt või fataalselt kahjustavani (andmete ennistamatu modifitseerimine, süsteemi-tabelite kustutus, kõvaketta täielik kustutus). 1.4.Viiruse levimine ja tegevus 1.3.1.Levimine Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega flopiketastel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel ning väljajagatud ressursside kaudu, kasutades selleks nn. turvaauke. Turvaauk on programmi viga, mis avalikuks tulles võib arvutikurjategija pahatahtliku rünnaku vallandada. Levivatest viirustest ligi 98% levib e-posti kaudu. Nakatamiskiiruse (aktiivsuse) järgi saab viiruseid klassifitseerida kas aktiivseteks (Fast