Enne raku jaguneemist kahekordistuvad kromosoomid. Rakkude paljunemine tagab ainuraksete organismide puhul järglaste tekkimise, hulkrakstel organismidel ka nende kasvamise ja arenemise. Samuti paranevad või taastuvad hulkraksetel organismidel vigastused. 4. Viiruste ehitus ja paljunemine. Kuigi viirused võivad väliskujult olla erinevad, on neil ühesugune põhiehitus. Iga viirust koosneb pärilikkusainest, mida ümbritseb valguline kate. Mõnedel viirustel on väljaspool veel ümbris, nt gripiviirusel. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega puudub neil ka rakuline ehitus. Kuna viirused iseseisvalt paljuneda ei saa, kasutavad nad paljunemiseks teiste organismide rakke (edaspidi nimetame neid peremeesrakkudeks). Järelikult on viirused rakusisesed parasiidid. Viiruste pärilikusaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama. Viirused nakatavad väga erinevaid orgaisme: baktereid, seeni, taimi, loomi ja inimesi.
valmis virione või moodustuvad virionid ainult sekundaarses transkriptsioonis mitte osalenud partiklitest. Valminud virionid vabanevad nakatatud rakkude lüüsimisel (purunemisel); pungumist ja vesikulaarset transporti reoviiruse puhul ei tunta. Reoviiruse genoomi plastilisus Uute omadustega reoviiruse genoomid moodustuvad: 1) RNA polümeraasi poolt tehtavate kopeerimisvigade tulemusena. 2) Väga oluliseks mehhanismiks on (nagu ka teiste segmenteeritud genoomiga viirustel, nt. gripiviirusel) segmentide ümbersorteerimine (esineb lähedaste viiruste ko-infektsiooni korral, vt. loeng 19). 3) RNA süntees partiklites vähendab oluliselt (või isegi välistab) genoomide vahelise RNA rekombinatsiooni toimumist reoviiruse replikatsiooni-protsessis. 3.1.10. Infektsiooni mõju peremeesrakule Reoviiruse infektsiooniga kaasneb nakatatud rakkudes tüüpiliste, membraanidega mitteseotud
and Frosch (1898-1900) § Näitas, suu ja sõratõve põhjustaja on filtreeritav viirus § Ernst Ruska - 1933 - elektronmikroskoopia sai viirust näha. Morfoloogia § Genoom - DNA või RNA § Kapsiid - nukleiinhapet ümbritsev kest § Nukleokapsiid - genoom + kapsiid § Envelope - lipiidne välisümbris. Ei esine kõigil viirustel. Envelope määrab enamasti ära makroorgnismi rakk, seal paiknevad valgud ja glükoproteiidid aga on viirusliku päritoluga (HA ja NA gripiviirusel). Envelop'ega viirused on enamasti vähem resistentsed väliskeskkonna mõjuritele. Viiruste kapsiid § Kapsiidi ülesandeks on kaitsta nukleiinhapet kahjustavate faktorite eest § Vastutab seostumise eest makroorganismi rakuga (ilma envelope'ta viirustel) virionil olevad virus attachment protein seostuvad rakuliste retseptoritega. § Kapsiidi valgulisi alaühikuid (kapsomeere) on palju § Kapsiidi alusel pannakse paika viirusosakeste sümmeetria (kuubiline, helikaalne, kompleksne).
1. bakterviirus, 2. lastehalvatuseviirus, 3. gripiviirus, 4. herpeseviirus, 5. rõugeviirus. * Seleta, millest tuleneb nimetus ,,viirus" ja miks see on õigustatud. * Mille poolest erineb viirus elututest objektidest? --- 63 Milline on viiruse ehitus? Kuigi viirused võivad väliskujult olla erinevad, on neil ühesugune põhiehitus. Iga viirus koosneb pärilikkusainest mida ümbritseb valguline kate. Mõnedel viirustel on väljaspool veel ümbris, nt gripiviirusel. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega pole neil ka rakulist ehitust. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Viiruse ehitus. Selgitus: Viirus koosneb pärilikkusainest mida ümbritseb valguline kate. Pärilikkusaines on info uute viiruste moodustamiseks. Viirused iseseisvalt paljuneda ei saa, nad paljunevad vaid teiste organismide rakkudes (edaspidi nimetame neid peremeesrakkudeks). Järelikult on viirused rakusisesed parasiidid
annaabi.ee 
