trammiteel , jäi trammi alla ning pea kukkus otsast. Täpselt nagu professor oli ennustanud. Neljas peatükk: Kui Ivan sai Berliozi surmast teada, asus ta kohe professorit jälitama. Ta tahtis välja uurida kas professor on tema surmaga seotud ja kus ta täpselt teadis, et ta täna sureb. Professor põgenes Patriarhi tiigi juurest minema. Ivanil kadus ta varsti silmist. Ta läks järve ujuma ja selle ajaga oli keegi Ivani riided ära võtnud ja jätnud sinna vaid bokserid. Viies peatükk: Gribojedovis asus MASSOLIT- liikmete asutus.Berliozil pidi olema seal koosolek ja kaksteist literaati ootasid teda kannatamatult. Saabus teade, et ta on surnud. Varsti saabus sinna ka Ivan, kes oli bokserites ja endast väljas. Ivan palus kõigil professor üles otsida süüdistades teda Berliozi mõrvas. Ivanile kutsuti järgi arst, sest ta tundus kõigile hullumeelne ning ta sõidutati minema. Kuues peatükk: Ivan jõudis haiglasse. Arst kuulas Ivani üle ja vaatas mis tal viga on. Ivan läks närvi ja
paberist ikooni ja küünla. Moskva jõe ääres usaldab oma riided tundmatule habemikule ning sukeldub lainetesse; tagasi jõudes leiab ta aga vanamehe koos riietega kadunud olevat, alles on üksnes aluspüksid, küünal, ikoon ja pakk tikke. Bezdomnõid jälitab kuskilt kostnud "Jevgeni Onegin'i" muusika, ta jätkab otsimist mööda kõrvaltänavaid, kartuses rahvarohketes kohtades aluspesus liikudes liialt tähelepanu äratada, Gribojedovi poole, kus asub MASSOLIT. Gribojedovis ootavad Berliozi kärsitult teised vaimuinimesed (kirjanikud), kes oma vaidlustes jõuavad välja isegi kadeduseni teiste suvilate vastu. Gribojedovi restoranis seevastu käib igaõhtune pidu delikatesside ja dzässiorkestriga. Keskööl tabab restoranis olijaid nägemus: rõdul seisab ilus mustasilmne mees, nugaterava habeme ja frakiga. Saabub teade Berliozi surmast. Rõdule astub ka poolpaljas Bezdomnõi, kes räägib arusaamatut juttu Berliozi mõrvast, professorist jne
Korteri vannitoast paistis valgust ja Ivan avas ukse. Seal oli naine vanni võtmas, mitte kummaline seltskond. Ivan läks kööki ja võttis sealt küünla ning ikooni. Seejärel lahkus ta korterist. Poeet jalutas tagasi Bronnaja tänavale. Seal andis ta oma riided ühe mehe kätte, et ise ujuma minna. Ujumast tagasi tulnud avastas ta , et riided on kadunud. Talle oli jäetud selga panemiseks ainult aluspüksid ja kaasa võtta küünla, ikoonid ja tikud. Viies peatükk: Oli see alles lugu Gribojedovis MASSOLIT-i liikmed ootasid Berliozi Gribodejovis asjatult. Peala tunniajasat ootamist läksid nad alla kohvikusse. Seal kuulsid nad Berliozi traagilisest õnnetusest esmakordselt. Mõne aja pärast märkasid nad valget kuju ja tulukest. Arvati, et see on kummitus, kuid tegelikult oli tegu Ivaniga. Ta käitus nagu hullumeelne otsides välismaalast kohviku laudade alt.Ta võeti kinni ning saadeti hullumajja. Kuues peatükk: Skisofreenia, nagu oligi öeldud
Moskva jõe ääres usaldab oma riided tundmatule habemikule ning sukeldub lainetesse; tagasi jõudes leiab ta aga vanamehe koos riietega kadunud olevat, alles on üksnes aluspüksid, küünal, ikoon ja pakk tikke. Bezdomnõid jälitab kuskilt kostnud "Jevgeni Onegin'i" muusika, ta jätkab otsimist mööda kõrvaltänavaid, kartuses rahvarohketes kohtades aluspesus liikudes liialt tähelepanu äratada, Gribojedovi poole, kus asub MASSOLIT. Gribojedovis ootavad Berliozi kärsitult teised vaimuinimesed (kirjanikud), kes oma vaidlustes jõuavad välja isegi kadeduseni teiste suvilate vastu. Gribojedovi restoranis seevastu käib igaõhtune pidu delikatesside ja dzässiorkestriga. Keskööl tabab restoranis olijaid nägemus: rõdul seisab ilus mustasilmne mees, nugaterava habeme ja frakiga. Saabub teade Berliozi surmast. Rõdule astub ka poolpaljas Bezdomnõi, kes räägib arusaamatut juttu Berliozi mõrvast, professorist jne