kus neid elab ligikaudu 70 isendit. Teine alamliik, hartmanni sebra (Equus zebra hartmanne), elutseb Edela- Aafrikas ja Lõuna-Angoolas mäeahelikul, mis kulgeb paralleelselt Namiibia kõrbega. Selle alamliigi arvukus kahaneb, sest tema toitumisaladel on hakatud kasvatama karakullilambaid. Mägisebrade koguarv on umbes 1500-2000 isendit (1987.a. kirjanduse andmed). Hävimisohus liigina on kantud rahvusvahelisse punasesse raamatusse. 2.Kõrbesebra ehk grevi sebra (Equus grevyi) on sebradest suurim. Ta kõhu hele värvus ulatub üsna kõrgele külgedele. Vöödid on kitsad. Sabatutti moodustavad karvad on võrdlemisi lühikesed. Häälitsus sarnaneb rohkem eesli omaga kui teistel sebradel. Kõrbesebra on levinud Ida-Etioopia keskosas, Somaalias ja Põhja-Keenias. Ta elutseb kõrbetes ja poolkõrbetes, kus eelistab laugjaid mäenõlvu ja platoosid. Keenias moodustab mõnikord segakarju savannisebraga. 3
Hobusekasvatuse küsimused (VL+PM) 1. Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine (lühidalt) Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomaliste ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Pärishobused 1)koduhobune 2)Prezevalski hobune 3)Tarpan Eeslid 1)kodueesel 2)Somaali ulukeesel 3)Nuubia ulukeesel Eeslikud- 1)kulaan 2)Kiang 3)Onager Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on: 1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist. 2
jäsemed, kabjad vahepealsed, arendab suurt kiirust kuni 85km/h (kiiremini kui hobune!) 2. Kiang Equus hemionus kiang kõige suurem : 130-140 cm. Edela Hiinas-Tiibetis. 3. Onager Equus hemonus onage Iraanis, Afganistanis jne. 116-130 cm kõrge; ta on värvuselt heledam. Sebrad Equus hippotigris aafrika steppides. (kõige mahajäänum grupp, kuna elavad ideaalsetes tingimustes) 1. Grevi sebra Equus hippotigris grevyi Ida-Aafrika savannides 2. mägisebra Equus hippotigris zebra 3. savannisebra Equus hippotigris burchelli Hobuse perekonna liikmete ühised sarnasused · Pikad peened jalad. · Kiiret liikumist võimaldav keha. · Nad toetuvad maale kolmanda varbaga, teised on taandarenenud. · Ülejäänud kehaosad võimaldavad ka kiiret liikumist (vereringe, hingamisorganid, seedeorganid on
kabiloomaliste (Ungulata) ülemseltsi, kabjaliste (Perissodactyla) seltsi, hobuslaste (Equidae) sugukonda ja hobuste (Equus) perekonda. Hobused (Equus) Pärishobused Eeslid (E.asinus) Eeslikud (E. Sebrad (E. (Equus) hemionus) hippotigris) 1. Koduhobune (E 1. Kodueesel (E 1. Kulaan (dzigetai) 1. Grevi sebra (E h caballus) asinus) (E h hemionus9 grevyi) 2. Przevalski 2. Somaali 2. Kiang (E h 2. Mägisebra (E h hobune (E ulukeesel (E a kiang) zebra) przewalskii) somaliensis) 63 KALAKASVATUSE ERIALA 3. Tarpan (E c 3. Nuubia ulukeesel 3. Onager (E h 3. Savannisebra (E h
annaabi.ee 
