Tuleneb harjumustest. Korraldusi annavad need, kes seda alati teinud. (weber) 51. Mis iseloomustab rahvastiku? Soo-vanusejaotus 52. Mis on summaarsed kordajad? Eluea jaotusel toimuvad sündumused 53. Mis on standardiseerimine? Omavahel võrreldavaks tegemine 54. Radikaalse biheiviorismi järeldusena määrab isiksuse ja käitumise täielikult keskkond 55. Nõrgemad serotoniinineuronid rohkem impulsiivset käitumist 56. Mis põhjustas praeguse majanduskriisi? Alan Greenspan discovers that human beings are irrational! 57. HDI Human Development Index e. Inimarenguindeks, mõõdab 3 dimensiooni:Oodatav eluaeg, Haridus, SKP 58. Eesti arengu takistajad on : inimkapitali vähesus, etniline ja sotsiaalne heterogeensus, madal koostöövõime, kapseldumine 59. Mis on psühholiiglised eeldused? 4 tükki : Inimene on arukas, inimese omadused tuleenvad kultuurist, ligimesearmastus tuleb moraalist, kõik inimesed on võrdsed 60
käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilmajätmine). Enamsti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest. Vanemlike kasvatusstiilide klassik Baumrind on oma uurimustes välja toonud, et teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel ( viidatud Greenspan, 2006). Greenspan (2006) on aga rõhutatud, et lisaks kontrollile ja hoolivusele on ääretult oluline vanemate poolt valiku tegemine, millal distsiplineerida ja millal mitte ehk vanemlik tolerants. Põhimõtteks on see, et distsiplineerida last siis, kui ta teeb midagi sellist, mida kohe kuidagi sallida ei saa, muul juhul ignoreerida. Kui laps rõõmsalt raamaturiiuli sisuga tutvub, võib vanem seda vaikselt eemalt jälgida või need raamatud kõrgemale paigutada, mida laps rikkuda ei tohi
NASDAQ indeksid) palju kiiremini, kui eelmistel diskreetsed asjad:Täisarvud,Loogika,Hulkade levitades;motivatsioon senistes kogustes tarkvara 1889-1951Ludwig Wittgenstein. kümnenditel.1996 arvas Fed-i juht Greenspan, et kasv struktuurid, Tekstid, Programmid. Mõtlemisviisid - luua väheneb? vastuargument: on olnud liiga kiire ("irrational exuberance" Arvutiteadus: teha võimalikult keerulisi asju; 1.programmeerimine on põnev;2. ehk polegi meil speech)
Põhimälu - hoiab aktiivses kasutuses käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad derivative of ALGOL (Strachey);B simplified rakendused, teenused,Vajalik riistvara, kümnenditel.1996 arvas Fed-i juht Greenspan, et kasv olevaid programme ja andmeid.Välismälu - Haldusvahendid, derivative of BCPL (Ken Thompson); pikaajaliseks säilitamiseks (kõvaketas, flopid on olnud liiga kiire (“irrational exuberance” jne).Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne. kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind).
Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist (suunamine, juhendamine,sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilma jätmine). Enamasti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest. Vanemlike kasvatusliikide klassik Baumrind on välj toonud, et teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Greenspan on aga rõhutanud, et liskas kontrollile ja hoolivusele on ääretult oluline vanemate poolt valiku tegemine, millal distsiplineerida ja millal mitte ehk vanemlik dolerants. Põhimõtteks on see, et distsiplineerida last siis, kui ta teeb midagi sellist, mida kohe kuidagi sallida ei saa, muul juhul ignoreerida. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja oostustega erinevates keskkondades. Reeglitest arusaamist täheldatakse
investorid hakkasid oma aktsiaid maha müüma. Aktsia odavnes ja kõik hakkasid kartma, et ta odavneb veel, ja müüsid ka, mispeale aktsia odavnes üha edasi. Hetkel on vastupidi: väärtuslikud on peamiselt need ettevõtted, mis suudavad kasumit teenida. Teiste osas ollakse ettevaatlikud. 1990-2002: aktsiamull 1990-1996 kasvas USA aktsiaturg (nii DOW kui NASDAQ indeksid) palju kiiremini, kui eelmistel kümnenditel. 1996 arvas Fed-i juht Greenspan, et kasv on olnud liiga kiire (“irrational exuberance” speech) 1990-lõpuaastatel kiirendas interneti muutumine mainstream-tehnoloogiaks eriti järsult aktsiahindade tõusu. Tekkis palju firmasid, kes ei andnud üldse kasumit, ainult kulutasid raha, kuid mille aktsiaid osteti tohutu hinnaga. See andis hoogu ka nende firmade hinna kasvule, kes kasumit tekitasid. 2000 aasta alguses oli NASDAQ index veidi üle 4500. 2002 sügis oli see 1139!